Müürileht

Täna esietendub Kanuti Gildi SAALis koreograafi ja kunstniku Maria Metsalu teos „Kaev”. Sel puhul tegime temaga juttu suhtest vaatajatega, kompromissidest ja intervjuudest.

Urmas Vadi värskest novellikogust leiab nii sitanalju, Instagrami kriitikat kui ka hulgim Urmase-nimelisi minajutustajaid.

Teist aastaringi järjest defineeris kultuurielu sulgemiste-avamiste ja piirangute tsükkel, nii et kohati on raske isegi täpselt mäletada, mida, kus ja millal toimus. Ometigi sündis nii mõndagi, mis väärib heldinult või üksikutel juhtudel ka blaseerunult tagasivaatamist.

Milleks vormida keraamilist anumat, kuhu ei saa midagi sisse panna? Milleks õppida eriala, mis tööpõllule suundudes raha sisse ei too? Asjad, mida pealtnäha millekski vaja ei lähe, võivad mängida inimese elus olulisemat rolli, kui me arvata oskame.

Kuigi telereiting võib olla soliidne, siis tänavatel ja salongivestlustes ei hoita ETV kultuurisaatest „OP” rääkides keelt hammaste taga. Kenitlev, lage, veniv või suisa camp – silte, mida saatele lisatakse, on enam kui euro eest.

Uku Kuudi käänulist elu- ja viljakat loometeed portreteerivast dokfilmist ei tasu otsida sügavat karakteriuuringut loojahinge dilemmadest, küll aga laseb see kõlada palju olulisemal – Uku muusikal.

Grete Kaio luuletab tahtmistest ja igatsustest, mis alalõpmata üksteisega vastuollu lähevad.

Põhjamaises talves Murmanski poole loksuv „Kupee nr 6” püsib kuni lõpuni välja hoole ja armastusega valatud rööbastel.

Rene Köster raputas oma soololavastuse „MASC II MASC” esietendusel rahvast metalli, bassi ja neoonvärvidega.

Värskelt kinodes linastuva ja Cannes’i filmifestivalil grand prix’ võitnud filmi „Kupee nr 6” stsenaristid räägivad oma elukutsest, pikaajalisest kogemusest telesarjadega töötamisel ja filmilise romantika asendumisest praktilisusega.

Kuigi Eesti kontekstis on tavaks käsitleda integratsiooni pigem sotsiaalpoliitilise nähtusena, mis on seotud eelkõige rahvusliku (kõige sagedamini vene-eesti-suunalise) lõimumisega, avab Anna Kaare luulekogu „InteГрация” teemat palju laiemalt.

Kuigi abstraktseid kõlakaid sellest, kuidas Zavood vist pannakse varsti kinni, mäletame kõik, tuli läinud reedene teadaanne, et nädalavahetusel peetaksegi tõesti Zavoodi viimased peod, kuidagi eriliselt suure šokina. 26 aasta sisse on mahtunud igasugu lugusid ja nii palusimegi paaril sõbral korraks mälusoppidesse kaevuda ja sealt mõni tore lugu välja kraamida.