Müürileht

Kunstil on raske konkureerida õõva ja õudustunde tekitamisel filmide ning pealepressiva tegelikkuse endaga.

Eesti tänavakunst vajab rohkem hulle ideid ja julgeid tegijaid, et inimestel oleks porises ja hallis linnaruumis ringi liikudes põhjust ka pilku kõrgemale tõsta.

Nii lähem kui ka kultuuriülesem folkloor tunneb mitmeid hirmukogemuste narratiive – kasutatagu nende selgitamiseks siis tulnukaid, vaimolendeid või muid üleloomulikke nähtusi. Missugused on nende lugude mustrid ja kuidas neid teaduslikus uurimisloos tõlgendada? Missugused komistuskivid on sisse kirjutatud materialistlikku maailmapilti?

Pole mingi saladus, et häid kultuurikriitikuid tuleb tikutulega taga ajada. Müürilehe noorte filmikriitikute suleproov annab tagasihoidliku panuse selle probleemi lahendamisse ja on ühtlasi tõestuseks, et huvi kirjutamise vastu on suur.

Mullukevadistele ärevatele nädalatele järgnes pikk ja segane aasta. Kuidas on see turbulentne periood mõjutanud kohalikke loomeinimesi?

Mainumbris vahendab koroonaolusid värsivormis Mathura.

Saame tuttavaks grimmikunstnik Liisi Põllumaaga, kelle CVst leiab linateosed nagu „Päevad, mis ajasid segadusse”, „Skandinaavia vaikus”, „Portugal”, „Tõde ja õigus”.

Pärnu vajab oma subkultuurikoda, mis täidaks kõrg- ja rahvakultuuri vahel haigutava tühimiku ning looks pinnase uue põlvkonna ambitsioonikate ja kultuursete noorte pealekasvuks.

Kumus avatud näitus „Terve öö üleval. Reivikultuur lähivaatlusel” tõstatab teemad nagu vastupanuvõimalused kapitalismis, meedia kui masside mobiliseerija ja reivide dionüüsoslik vabaduse potentsiaal.

Vabakutseline etenduskunstnik Liisa Saaremäel tunnistab, et korduvad eneseisolatsioonid ja distants inimeste vahel muudab tema reaalsustaju ning tekitab ärevust, paneb tundma, et ta on oma probleemidega üksi.

„Elu läheb edasi, rikkad saavad rikkamaks ja vaesed saavad oma sõrme edasi imeda," diagnoosib helikunstnik ja lavastaja Artjom Astrov segasele aastale tagasi vaadates.

Moedisainer Kreeta Aidla on mõelnud, et moetudengi vaatenurgast tundub küll vahepeal, et kellele neid moedisainereid siin praeguses maailmas enam juurde vaja on.