Müürileht

Kätlin Kaldmaa proosapala tegevuspaikadena vahelduvad Berliin, Barcelona, lennujaam, hotell, vestlusring, kuid need on vaid vahepeatused teel pellerisse.

Kriitik ja kuraator Airi Triisberg leiab, et kui vabakutselistele loovisikutele makstakse õiglast palka – mitte stipendiumeid või litsentsitasusid –, siis lahenevad väga suures ulatuses ka sotsiaalkaitse probleemid.

„Praegu on üldsegi selline tunne peale tulnud, et mulle meeldiks olla vokalist mingis eriti tihkes ja agressiivses hardcore bändis, aga praktiliselt võimatu on leida inimesi, kellega koos midagi niisugust teha," mõtiskleb fotograaf ja muusik Alan Proosa.

Aprillinumbris avaldame paljude jaoks rohkem muusikuna tuntud EiKi värsse.

„Töö mõiste kultuuriväljal tuleb defineerida holistiliselt, ja vastavalt sellele loometööd puudutav seadusandlus korrastada nii, et see oleks kooskõlas muu kaasneva seadusandlusega, mis tagab kodanikule inimväärse elu," leiab vabakutseline loovisik Kaisa Eiche.

Liikuvat graafikat võib pidada silmatorkavamaks ja tähelepanu nõudvamaks loo või sõnumi esitamise viisiks kui seda on staatiline visuaal või tekst. Kuid kes kasutavad liikuvat graafikat, kelle hääli võimendatakse ning kelle hääled ja lood jäetakse kõrvale?

„Minu kogemus on selline, et tulevik on alati osutunud palju huvitavamaks, kui ma olen osanud ette kujutada. Sellepärast püüan oma tulevikku lihtsalt usaldada,” ütleb kunstnik Kai Kaljo.

Aega ja ruumi eirav lugu ühest nädalavahetusest, kui kogunevad ööloomad, toimuvad lemmikpeod ning kuhjuvad mälestused. Mida nad sealt otsivad, leiavad ja argiellu kaasa võtavad?

„Mida raskemad on mingid perioodid, seda lihtsam on realistlikumalt mõelda ja selle järgi endale eesmärke seada," arvab HALLi resident-DJ ja korraldustiimi liige Micaela Saraceno.

„Aasta aega kriisi ei ole enam kriis, vaid kestlikult kurnav seisund kõigile,” ütleb Kultuuriministeeriumis töötav Katre Väli.

Eesti pungi kuldajaks on kombeks pidada 80ndate teist poolt. Seetõttu võib tulla üllatusena, et esimesed naispunkarid olid meil juba 1970.–1980. aastate vahetusel. Kust nad pungipisiku said, mille vastu protestisid ja kuidas oma meelsust väljendasid?

Koreograaf, DJ ja promootor Rene Köster arvab, et koroona-aasta on pannud teda iseennast kriitiliselt analüüsima ja oma deemonitele otsa vaatama.