Müürileht

Kellele kuulub rahvariiete autoriõigus ning kes tohib kanda afropatse? Teistele kultuuridele ja klassidele omast moerõivaks disainides tasuks neid traditsioone väärtustada, mitte eksotiseerida ega teemale pinnapealselt läheneda.

Reviskeene tekkeloost ja kollektiivsest armastusest elektroonilise muusika vastu ülikoolilinnas üheksakümnendatel.

Meedia ja moetööstuse loodud iluideaalid tekitavad meis väärarusaamu seoses meie endi ning teiste kehadega. Kuigi 21. sajandil on hakatud tunduvalt rohkem laiemat iluspektrit pühitsema, on suuremate muutuste jaoks vaja kõigilt julgust ja avatumat meelt.

Oktoobris esietendus Vaba Lava kuraatoriprogrammi „Murranguaja inimesed” raames Birgit Landbergi lavastus „Inimesed ja numbrid”, mis viib publiku rännakule mööda Tallinna korterelamuid ja läbi statistiliste mõistete nagu suhteline vaesus, keskklass, sissetulek, leibkond jne.

22. oktoobrist on kinolevis Elen Lotmani dokumentaalfilm „Vseviov”, mis, nagu pealkirigi reedab, on portreefilm Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessorist, tudengite lemmikõppejõust ja rahva poolt armastatud raadiohäälest.

Taavi Eelmaa ulmeline proosapala viib meid aastasse 2125, kus ilmutavad end ka A. H. Tammsaare ja Zhuangzi.

Cannes’is nii parima stsenaariumi kui ka Queer-Palmioksaga pärjatud filmi „Põleva tütarlapse portree” võib pidada üheks pöördepunktiks uue laine ajastudraamas.

Piret Karro luuletab sõpradest ja olulistest asjadest kaugemal ja lähemal ning sellest, kuidas ehitada tunnetele maja.

Novembri algusest alustab noorte kirjandusajakirja Värske Rõhk peatoimetajana väljaande senine kriitikatoimetaja Hanna Linda Korp. Kutsusime uue peatoimetaja sel puhul n-ö kohvile, et veidike arutada Rõhu ja noore kirjanduse tuleviku üle.

12. oktoobril tuli Kanuti Gildi SAAlis lavale poolenisti virtuaalse, poolenisti füüsilise platvormi e¯lektron uus lavastus „Romeo & Julia #5”, mis liidab etenduskunstide ja teaduse otsingulisi tegevusi. e¯lektroni eest kõneles Müürilehega Andrus Laansalu.

Elsbeth Hanna Aarsalu kirjutab luulet ja nüüdismuusikat, aga ka maali ühendavast etendusest „no.1.1” Apaaraditehase Armastuse saalis, kus mälestati muu hulgas Eesti metsa.

Raili Keiv turgutab oma loominguga kodumaist tarbekeraamikat ning laulatab omavahel isegi portselani ja betooni.