
Kultuur

Tundlikkus inimesena on tähtsam kui andekus kirjanikuna. Intervjuu Jan Kausiga
Kuidas leida kirjaniku ja lugejana tasakaalu ajastu ja ajatu, üksinduse ja koostöö, sümboolse ja argise vahel? Millest on praeguses eesti kirjanduses puudus? Kas ja kuidas hoida autori isikut lahus tema loomingust?

Kino peab saama! Intervjuu Elektriteatriga
Väärtfilmide näitamisele keskendunud ja suvel välikinoga mööda Eestit rändaval Tartu Elektriteatril täitus äsja kümnes tegutsemisaasta, mis andis põhjuse eestvedajatega korra „maha istuda”.

Kuidas rääkida kunstivaldkonnas rahast?
Leida rahast rääkimiseks sobiv aeg ja viis – see on justkui omaette kunst. Raha on kunstivaldkonnas ebamugav teema, millest rääkimiseks pole välja kujunenud suhtlusprotokolli.

Kirjandusdemokraatia süldi ja klaaskuuli vahel
Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse taas välja kirjanduse aastaauhinnad. Suursündmuse eel on ehk paslik jagada tähelepanekuid kirjandusauhindade hingeelu kohta, rohkem küll jagaja ja kajastaja kui saajana.

Arvustus: Üks helesinine maja Baeri tänaval
Eesti Vabariigi sünnipäeval sai Tartus ühes Baeri tänava 19. sajandi lõpu majas näha etendus-, heli- ja visuaalkunstnike ühisnäitust „see sinine maja Baeri tänaval”.

Filmikriitikute suleproov keskendub tänavu õudusžanrile
Ootame eestikeelseid arvustusi ükskõik milliste õudusžanri alla kuuluvate filmide kohta alates peentest psühholoogilistest trilleritest ja folk horror’ist kuni tooreste ketassae-splatter’iteni. Arvustada võib nii uusi kui ka vanu lühifilme, animatsioone ja täispikki mängufilme.

Kartul salve, luuletus sahtlisse
Ah, küll kirjutaks! Kui ainult need kurjad inimesed minu istumise alust sulaliimiga kokku ei oleks määrinud! Kui koer ei hauguks! Kui ei segaks poliitika, uudised ja loodetuul!

Suvel kasvavad puud, talvel kasvan ma ise
Talv on kindlasti parim aeg kirjutamiseks, pole enam tüütuid suvekohustusi. Külalisi vastu võtma ei pea, lapsed on koolis, inimesed on tööl. Rannad on taas tühjad, nagu ka metsarajad. Saab piiluda iseenda sisse.

Luule: Natalja Nekramatnaja
Lastest, sõjast ja surmast luuletab Natalja Nekramatnaja.

Kuidas hoida kätt mängus – vabakutselise kultuuritöö ontoloogilised tingimused
Vabakutselise kultuuritöötaja panus SKTsse on sisuliselt olematu ning karjääriredel võib osutuda illusiooniks, kuid on mõned (tingivad) märksõnad ja eeldused, mis siiski hoiavad mängu käigus.

Arvustus: Kus on mullused Snowdenid?[1]
Joseph Helleri originaalis 1961. aastal ilmunud romaan „Nõks-22” (ingl „Catch-22”) kuulub maailmakirjanduse kullafondi ning on väga rõõmustav, et see on nüüd olemas ka eesti keeles.