Müürileht

Aljona Suržikova uurib dokumentaalfilmis „Ankeet” oma Lasnamäe klassikaaslaste seotust endise kodupaigaga ja nende üldist saatust 20 aastat hiljem.

Iluoperatsioonidest ja muudest kosmeetilistest protseduuridest on saamas järk-järgult uus normaalsus, mis esitab esteetilise meditsiini valdkonda tööle asunud meedikute eetilistele tõekspidamistele uusi väljakutseid.

Nõukogude Liidus rajati uusehitiste katusekorrustele ateljeekortereid kunstnikele. Tallinnas rajati kunstnikele mõeldud majutusi-tööruume erinevatesse paikadesse, kuid tuntumad on 1980. aastatel ehitatud võimsate vaadetega ateljeekorterid Lasnamäel.

Mannekeenid vaateakendel näevad välja nagu elus inimesed: sihvakad, trimmis, ilmetud. Naised, lõuad uhkelt püsti ja peened valgest plastist jalad välja sirutatud, uhkeldavad läbi säravpuhtaks pestud akna selgelt väljajoonistuvate rindadega, mis on peaaegu nagu päris.

Täna nägi ilmavalgust Maarja Merivoo-Parro raamat „Maarja varia. Raadiopäevik 2019/2020” – samanimelises Raadio 2 saates kõlanud argimütoloogiaid koondav kogumik, mis sobrab kultuuris, ajas ja ruumis.

Selleaastaselt PÖFFilt peaks iga filmihuviline oma saksa filmi leidma: neid on valikus 15, nii Tallinnas kui ka Tartus, ka on Saksamaa festivali üks külalisriike. Neljale neist on pilk peale heidetud, kuid pooled festivalipäevad seisavad alles ees.

Valust, põlvkondadest ja ilusatest tüdrukutest luuletab Hanneleele Kaldmaa

PÖFF Shorts pakub igal aastal võimalust teha kiirtutvust kohalike lühifilmide, värske vere ja eelkõige lühiformaadis töötavate napakate ideedega. Müürileht vaatas läbi posu PÖFFil linastuvaid kodumaiseid lühifilme ja langetas otsuse, mida tasuks muuhulgas festivali raames vaadata.

Kellele kuulub rahvariiete autoriõigus ning kes tohib kanda afropatse? Teistele kultuuridele ja klassidele omast moerõivaks disainides tasuks neid traditsioone väärtustada, mitte eksotiseerida ega teemale pinnapealselt läheneda.

Reviskeene tekkeloost ja kollektiivsest armastusest elektroonilise muusika vastu ülikoolilinnas üheksakümnendatel.

Meedia ja moetööstuse loodud iluideaalid tekitavad meis väärarusaamu seoses meie endi ning teiste kehadega. Kuigi 21. sajandil on hakatud tunduvalt rohkem laiemat iluspektrit pühitsema, on suuremate muutuste jaoks vaja kõigilt julgust ja avatumat meelt.

Oktoobris esietendus Vaba Lava kuraatoriprogrammi „Murranguaja inimesed” raames Birgit Landbergi lavastus „Inimesed ja numbrid”, mis viib publiku rännakule mööda Tallinna korterelamuid ja läbi statistiliste mõistete nagu suhteline vaesus, keskklass, sissetulek, leibkond jne.