Müürileht

Andres Aule mahult väike, kuid sisult sugugi mitte õhuke luuleraamat „Valge hajub ridade vahel” paistab silma stiilse mustvalge kaanekujunduse ning paraku ka skandaalse ajalooga.

Igavusest ja kadedusest luuletab Vootele Ruusmaa.

„I’m Glad I’m the Fucking Sheriff of this Shit Ass Fucking Town” on ilmselt üks ilmekamaid avalikke tsitaate, millega Harvey Weinstein ennast on iseloomustanud. Endine kontserdikorraldaja ja filmiprodutsent, kes koolikiusaja moel end Hollywoodi tippu tõmbas, et sealt siis sitavankris välja kärutada, kannul hangude ja tõrvikutega #MeToo liikumine.

Disainiöö raames avati Noblessneri valukojas näitus „Tuleviku materjalid”, mille eestipoolse osa „Materjal I” koostajateks olid disainerid ja Stuudio Aine liikmed Annika Kaldoja, Marie Vinter ja Kärt Ojavee.

1979. aastal ilmus inglise keeles helilooja Dmitri Dmitrijevitš Šostakovitši (1906–1975) biograafia, mille pani kirja vene musikoloog Solomon Volkov (snd 1944), kelle raamatu tõelevastavuse on hilisemad uurijad kõvasti kahtluse alla seadnud.

Tagurpidi tants, inimesed kui üürike tossupilv ja absurdi tähtsus – uue performance’iga välja tulnud koreograaf Alissa Šnaider tutvustab oma ideid ja loomingut.

Alates tänasest saab VIUU prillipoes tutvuda Adrikorn Artefactsi peakatete kollektsiooniga „Presence”, mis on sündinud Kadi Adrikorni uurimustööst, milliseid isiklikke ning sotsiaalseid muutuseid kutsub esile peakatete kandmine erinevates situatsioonides.

Piiride kompimine on osa inimeseks olemisest. Ent milleni viib see, kui hakkame kompima inimeseks olemise piire; kui koodi häkkimise asemel häkitakse iseend?

Kunstnik Marta Vaarik räägib oma hiljutisest režissööritööst nublu videole „Für Oksana” ning sellest, miks ta mõneks ajaks mõisasse kolib.

lmselt pole kehamodifikatsioonidel olnud suuremat õitseaega kui praegu. Juba aastatuhandeid tätoveeringuid, armistamist, augustamist ja teisi keha muundamise meetodeid hõlmanud praktika on tänapäeval laienenud nahaaluste implantaatide ja silmade tätoveerimiseni.

Linnafestivali UIT meeskond otsis välja mõned mõned toredad, jaburad ja loodetavasti fantaasiat käivitavad vanad fotod Tartust ning edastas need erinevatele kirjutajatele.

Alljärgnevas filosoofilises poksimatšis selgitatakse välja, kas peale jääb polokampsunis tummist veini limpsiv prantslane või ruudulises pintsakus piimatassis teepakki solgutav britt.