Müürileht

Katrin Aasmaa (snd 1995) on nooruke moelooja, kes on keskendunud oma loomingus just meestemoe disainimisele. Inspiratsiooni leiab ta eesti ja vene kultuuri kokkusulamisest, Lasnamäelt ning keskturu kandis patseerivatelt tegelastelt, kes laveerivad hea ja halva maitse piiril.

Aprilli keskpaigas jõuab kinodesse uus kodumaine film „Portugal”, kus on peale filmi- ja teatrimaailmast tuntud näitlejate ja režissööri mängus ka monteerija Liis Nimiku käsi.

Kuidas kirjeldada seda keha, mõistust, närvilõpmeid ja juuksejuuri läbistavat tunnet, kui paratamatus hingab sulle näkku oma leiget hingeauru?

„Seltsimees laps” on Eesti 100. sünnipäevaks valminud kingitustest üks õnnestunuimaid. Mis saaks olla Eesti sünnipäeva puhul veel parem kui panna inimesed aina uuesti ja sügavamalt oma kodumaasse armuma?

Tartmusi konkursi „Noor Tartu” laureaat Keiu Maasik (snd 1992) on tegelenud oma senistes töödes peaasjalikult kodulinnaigatsuse ja sõpruskonna teemadega, kuid nüüd huvitavad teda hoopis relvad.

2017. aasta romaanivõistluse võitja annab head ja vägagi praktilist nõu järgmistele osalejatele ning paljastab, et temagi tee pärjatuks polnud üheplaaniline ja lihtne.

Märtsis puudutab oma luuleridadega armastust ka Kaarel Künnap.

Talvike Mändla debüütluulekogus on mõjuvad värsid kohati liiga paljusõnalisena, kuid kujundid on sisendusjõulised ja teravad.

Lõunaeestlasest graafik vannub maalikunstiahvatluse kiuste truudust linoollõikele.

Pärnus on salastatud aadressil naiste tugikeskuses avatud Flo Kasearu näitus „Varjupaiga festival”, mis tähistab varjupaika jõudmist kui eneseületust nõudvat saavutust.

Kommunismiehitajad püüdsid töötada aastakümneid välja eriliselt nõukogudelikku filmikunsti, kus romantilise armastuse ja isikliku õnne asemel trooniksid süütu sõprus ja kollektiivi ühtsus.

„(Mitte just) armastuslugu” on justkui keskmisele ja vanemale koolieale mõeldud raamat, aga kas noortele meeldivad noorteraamatud?