Müürileht

Eesti moekunstnik Kristel Kuslapuu esitleb pühapäeval, 18. veebruaril Londoni moenädalal oma uut kudumite kollektsiooni „Hero”.

Täna õhtul kell 17:30 algab Tartu Linnakodaniku muuseumis luuleõhtu „Igapidi üks õnn ja rõõm", kus oma loomingut loeb Jüri Kolk.

Kuidas luua teatriväljale midagi uut ja isikupärast olukorras, kus uutest teatritest, truppidest ja ühendustest on tekkinud üleküllus? Mustas Kastis panustatakse isiklikkusele, poeetilistele eksperimentidele, rööprähklemisele ja pealekasvavale generatsioonile.

Neljapäeval ja reedel, 15.–16. veebruaril näitab Kammerteater Ingo Normeti lavastatud Vaino Vahingu mononäidendit ka Tartu publikule.

Müürilehe juubeliaasta puhul taasavaldame vanu häid lugusid, mis omal ajal kas muutsid või ei muutnud maailma, põhjustasid või ei põhjustanud diskursusenihkeid, laialdasi ühiskondlikke debatte, torme veeklaasis jne. Lauri Sommeri mälestused Tartu avangardist ilmusid esmakordselt #4 Müürilehes 2008. aasta suvenumbris.

Müürilehe juubeliaasta puhul taasavaldame vanu häid lugusid, mis omal ajal kas muutsid või ei muutnud maailma, põhjustasid või ei põhjustanud diskursusenihkeid, laialdasi ühiskondlikke debatte, torme veeklaasis jne. Salmo Salari artikkel Tartu ostukeskustest ilmus esmakordselt #3 Müürilehes mais 2008.

Sel kevadel, suurvete ajal, Kreenholmi saarel asuval alal rändab publik lavastusega „Oomen” tööliste sissekäidud radu pidi Kreenholmi Manufaktuuri hoonetesse.

Laupäeval, 3. veebruaril toimub Sveta baaris pidustus, kus antakse juba viiendat korda välja Aasta Rulataja tiitel. Enne auhinna üleandmist toimub Svetas improviseeritud rulavõistlus, nii et kõigil huvilistel soovitatakse rulad kaasa võtta.

Antianekdoot on lühike, aga mitte vaimukas, samas küll üllatava lõpuga morbiidne lugu. Vt ka transgressiivne kirjandus.

Müürilehe aeglusenumbris seab sõnu stroofidesse kirjanik, kes on teiste seas tõlkinud ka Derridad ning Deleuze’i ja Guattarit.

Jüri Kolgi novellides leidub nii seda, mille peale vaimustuda, kui ka seda, mille peale tahaks appi karjuda ja raamatu aknast välja heita.

Paavo Matsini romaanis on kõik pidevas muutumises, muundumises, moondumises, loomiseelses musta päikese tohuvabohus, seega tõe leiab see, kes raamatu peeglisse pöörata oskab.