Müürileht

Vaal galeriis on viimast nädalat, kuni 8. oktoobrini avatud Maria Aderi isikunäitus „Love And Life Interested Me So". Näitusel kogetut kirjeldab Algorütmide bändiliige Roland Karlson.

Sel pühapäeval kell 17 on neljandat korda Raadio 2 eetris Eesti ainus kinole pühendatud raadiosaade „Kinovärgiga mandariin”, milles lahatakse Tim Burtoni ja Pedro Almodóvari uusi linateoseid, staarnäitlejatega vesterni „Seitse vaprat” ning uut eesti filmi „Luuraja ja luuletaja”.

Vallo Toomla mängufilmidebüüt „Teesklejad" esilinastub Eestis 6. oktoobril. See on poeetiline näide, mis võib saada, kui varjata oma tõelisi soove, ka iseenda eest. Noor looja räägib Müürilehele, kuidas sai Tartu teoloogiatudengist ja üliõpilasteatri näitlejast filmirežissöör.

Tallinna ülikoolis toimub intensiivseminar, mis on pühendatud seksuaalvähemuste käsitlusele Nõukogude Liidus ja sotsialistlikes riikides. Avatud loengutele 29.–30. septembril on kutsutud kõnelema vabakutseline kunstnik Yevgeniy Fiks, Oxfordi ülikooli professor Dan Healey ja USA Middlebury kolledži professor Kevin Moss.

Sel pühapäeval kell 17 on kolmandat korda Raadio 2 eetris Eesti ainus kinole pühendatud raadiosaade „Kinovärgiga mandariin”, kus tuleb seekord juttu filmidest „Snowden”, „Õpilane”, „Bridget Jonesi beebi” ning „Luuraja ja luuletaja”.

Kõige kõvemad tüübid määrivad kokat igemetesse ja mõistavad selle kvaliteeti otsekohe. Eriti lahe näeb välja, kui nad teevad seda terava noa otsast, lahedas asuurses ülikonnas, mokassiinid jalas.

29. septembrist 2. oktoobrini näidatakse Kumus nii dokumentaalseid, lavastuslikke kui ka eksperimentaalseid kunsti- ja kunstnikufilme, mille autorid on ühel või teisel viisil seotud visuaalkunstiga ning teevad selle suhte oma töödes ka nähtavaks.

Tänavuaastase, 11.-27. novembrini vältava Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivali ajal toimub järjekordne Nisimazine'i rahvusvaheline filmikriitika töötuba, mille korraldajaks noorte filmitegijate ühendus Nisi Masa Estonia.

22. septembril toimub Kultuurikatlas UVKE Inspiratsioonihommik, kus annab loengu eesti päritolu graafiline disainer Anton Repponen, rääkides oma elust New Yorgis ja tööst disainistuudios Anton & Irene. Müürileht kaevus intervjuus Repponeniga tema töömeetoditesse ja põhimõtetesse lähemalt.

Järgnev sündmuste ahel toimus ajal, mil Nartsissos ei olnud veel müüt, vaid üks endassetõmbunud mees, kes elas perekonna ja sõpradeta. Tema minimaalsete väljapoole suunatud intentsioonidega elu äratas tundmuse talumatust üksluisusest, mida oli silmale valus vaadata. Kui kogukond oli lõpuks Nartsissosel ühiste kokkupuutepunktide vähesuse tõttu ja pigem vähem kui rohkem viisakalt enda hulgast lahkuda palunud, tõusis Nartsissos püsti. Ta oli keskmist kasvu mees.

Müürilehe narkonumbri kirjanduskülgedel kirjutab Jim Ashilevi Za/Umi teose „HAPKOMAH" mitte-arvustuses, et raamat ei tee narkosõltuvust cool'iks, vaid annab hääle neile, kellel pole seda kunagi olnud.

Mait Vaigu kogust „Meeleparanduseta” proosatekste lugedes hämmastud ikka ja jälle, kui võimas võib olla hea kirjandus – peast lendavad tahtmatult kohe läbi sellised suurkujud nagu Mann, Dostojevski, Bunin, Kafka ja muidugi ka kaunis ületamatu laulusõnade kirjutaja Mait Vaik ise.