Müürileht

Berliinis elavat Veiko Liisi teatakse peamiselt kui kirglikku rattasõidu propageerijat, nutika piimapaki ümbrise loojat ning kui andeküllast Taikonaut Designi disainerit. Oma kõige uuema brändiga JOVVUT pakub ta tõeliselt valgustuslikku mõtet, et igastühest meist võiks saada mööblimeister. Ka Veiko Liisi uus projekt „Tee ise mööbel“ keskendub inimeste kaasamisele mööbli valmistamisel.

„Ideaal ei ole reaalsus, vaid kavatsused ja otsusekindlus. On teisigi objekte, mis pole siin. Mõned haihtusid, mõnda mul kunagi polnudki.” Andrew Berardini

Täna, laupäeva õhtul toimunud Karlovy Vary filmifestivali gaalal anti Triin Ruumeti debüütmängufilmile „Päevad, mis ajasid segadusse” žürii eripreemia. Linateos oli valitud tänavu 51. korda toimuva Karlovy Vary filmifestivali võistlusprogrammi East of the West.

Reedel, 8. juulil kell 16:00 avavad Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti III kursuse tudengid Aegnal, endises sõdurite ühiskasarmus-sööklas, oma lõpunäituse Urban Loneliness.

Idealistlik soov maailma paremaks teha võib ju kõlada lapsemeelselt, ent ometi on see parem, kui minnalaskmismeeleolus sekkumisest loobuda. Juulis ja augustis Tallinna Kunstihoones avatud väljapanekul „Idealistid“ tutvustatakse autoreid, kes tahavad maailma muuta ehk midagi ära teha mitte ainult annetuskasti eurot visates justkui indulgentsi ostes või kord aastas toimuvatel „Teeme ära!“ talgutel, vaid ka igapäevaselt.

Tänasest on Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis avatud Helmi Arraku isikunäitus „Portraits From The Bedroom” / „Portreed magamistoast”. Näitus jääb avatuks 24nda juulini.

Müürilehe juuninumbris seab värsse ritta Aapo Ilves.

Kumu ÖÖ toimus esimest korda üle viie aasta. Kunstimuuseumi hoone oli muundatud eklektiliseks festivalimajaks, kus näitusesaalides ringi jalutades võis eksponaatide vahelt leida muusikuid eri tüüpi helimasinatel. Kuna kontserdid toimusid samal ajal neljas erinevas kohas – muuseumi sisehoovis, fuajees, auditooriumis ning 5. korruse näitusel, tekkis õhtu jooksul korralik hirm millestki ilma jääda.

Ilmar Taska „Pobeda 1946” on kirjutatud samanimelise novelli järgi, mis võitis paar aastat tagasi ajakirja Looming novelliauhinna. Romaanina jätkab „Pobeda” sealt, kus novell pooleli jäi, mängides aja haavu ja traumasid välja erinevates ühiskonnakihtides lihtrahvast eliidini, keskendudes ennekõike küsimusele, kuidas pääseda KGB kombitsatest.

Pärast postmodernismi tekkinud tunnet, et kõik on juba tehtud ja originaalne looming pole enam võimalik, tuleb selle kõigega siiski midagi peale hakata. Olemasolevast materjalist mosaiikide kaudu uue tähenduse loomine on nüüdisaegsete filmitegijate ülesanne, mis avab peale lugude ümberjutustamise ka võimaluse võimustruktuure muuta.

Artishoki veerg on kunstikriitika blogi Artishoki ja Müürilehe koostöös valmiv veerg sellest, mis kunstiinimestel parasjagu südamel on. Sel korral jagab Gregor Taul mõtteid, mis tekkisid konverentsiturismi harrastades.

Esimene küsimus, mis mulle Anti Saare „Juturaamatut” käes hoides pähe tuli, oli, et kas tegemist on nüüd täiskasvanute või lasteraamatuga. Ega see iseenesest ju kuigi oluline olegi, aga no näiteks raamatupoes või raamatukogus tuleb raamatule selle järgi osakond ja riiul leida ning neist omakorda hiljem raamat. Sest paigutusest sõltub ometi see, kes raamatut poes uudistades üldse näeb, kui see avariiulilt liiga kiiresti kaob.