Subkultuur
Punk elutseb nii internetis, keldris kui ka pargipingil
Mis elu elab nüüdisaja pungi- ja alternatiivrokikaader? Näib, et taas oma parimat. Kitsamad subkultuurid on tänu internetile ja ühistele kogunemiskohtadele koondunud, tegeledes nii muusika, visuaalkunsti kui ka õmblemisega.
Juba see oleks suur asi, kui hullemaks ei läheks. Intervjuu Eesti Ööelu Liidu asutajatega
Kohalikud alternatiivmuusikaasutused on võtnud eesmärgiks viia oma olemasolu 2024. aastal ka nende teadvusse, kes teevad otsuseid riigi tasandil. Muu hulgas minnakse uksele koputama sõnumitega sellest, kuidas subkultuurimajade olemasolu aitab turgutada turismi, panustada inimlikumasse linnaruumi ja ühiskonna arengusse üleüldiselt, kuid käsitletakse sedagi, mis takistusi peab selleks ületama.
Hüvasti, Sveta!
Esimesel jaanuaril sulges oma uksed legendaarne Sveta Baar. Kogusime kokku mõned lood ja mälestused, mis annavad edasi seda, miks see koht nii oluliseks sai.
Ideaalminast vogue’i armastuseni. Tutvume lavastuse „Transcendentia” noortega
17. oktoobril esietendub tantsu- ja etenduskunstniku Rene Kösteri ja kümne noore koostöös loodud lavastus „Transcendentia”, mis teeb etendajate isiklike lugude kaudu kummarduse kväärkultuurile. Mis on aga need personaalsed teemad, mida laval jagama hakatakse? Lasime seitsmel noorel lühidalt avada enda karakterit või ideed, mille kallal nad on töötanud.
Kes või mis see goth veel on?
Gooti subkultuuri seostatakse nii kalmistute, nahkhiirte, tumeda meigi kui ka kurva muusikaga. Ometi on levinud ütlus, et nn päris goodid end selle nimega kutsuda ei armastagi. Kus on selle subkultuuri juured, millised selle ajatud klišeed ja kuidas on see aja jooksul muutunud?
Ettevaatust, kuri fänn
Kuigi võiks arvata, et ühised iidolid liidavad ja ühendavad, iseloomustavad nüüdisaegset fännikultuuri samavõrd ka üksteise halvustamine või näiteks misogüünia ja rassismiga laetud rünnakud. Mitmekesistumise ilmingud on viinud mitmed fännikogukonnad identiteedikriisini ja raevukad sisekonfliktid kanduvad ka subkultuuridest väljapoole.
Vähemuste vähemus ehk Butch, please
Peaaegu sajandi eksisteerinud sotsiaalne ja esteetiline fenomen tekitab paradoksaalseid tundeid ka tänapäeval. Naiselik maskuliinsus hirmutab ja erutab, kuna see ühendab õrnuse enesekindlusega.
Fänni nägu
Ulmefänn, David Lynchi austaja ja Eurovisioni-entusiast astuvad baari. Milliseid lugusid nad baarileti taga vahetaksid? Müürileht uuris, mida fänlus eri fännikogukondade liikmete jaoks tähendab, millest see alguse sai ja kuidas see praegu manifesteerub.
Subkultuuri kuulumine võib olla ellujäämisstrateegia. Intervjuu Brigitta Davidjantsiga
Mis on eelduseks, et inimene leiab oma koha mõnes subkultuuris, ja kas vananedes see identiteet ähmastub? Miks on linnaruum olnud noortele oluline kogunemispaik ja kui lihtne on neilt seda ära võtta? Otsime vastuseid koos subkultuurist tulnud ja nüüd neid uuriva muusikateadlasega.
Kaheksa näidet, miks autorahvas olla on uhke ja hää
Viimase 30 aastaga on autost saanud eestlaste materiaalne ese nr 1, mistõttu pole imestada, et autoga seotud tegevused ja sellega kaasnev folkloor troonivad igapäevaelus kõrgel kohal. Seetõttu vaatamegi mõningasi soppe meie autokultuuri seedekulglas.
Kui tribal on uus traditional ehk Eesti tattoo-skeenest aastal 2022
Tätoveeringuid tahavad tänapäeval peaaegu kõik pereemadest punkariteni. Stiilid tulevad ja lähevad, aga kunstnikud jäävad. Sõna saab tänapäeva Eesti tätoveerijate koorekiht, et arutada trende, töö igapäeva ja diletantide järelt koristamist.
Galerii: Never forget! Järelehüüd Zavoodile (1995–2021)
Kuigi abstraktseid kõlakaid sellest, kuidas Zavood vist pannakse varsti kinni, mäletame kõik, tuli läinud reedene teadaanne, et nädalavahetusel peetaksegi tõesti Zavoodi viimased peod, kuidagi eriliselt suure šokina. 26 aasta sisse on mahtunud igasugu lugusid ja nii palusimegi paaril sõbral korraks mälusoppidesse kaevuda ja sealt mõni tore lugu välja kraamida.