Müürileht

Kui võtta Siemens Nokia väljalase „Ebarealju” lühidalt kokku, saaks öelda vaid, et see on kaheksateist minutit puhast pulli.

Võimalik, et kõik ei tea seda veel või on selle vahepeal ära unustanud: eesti popmuusikas ei pea tegema seda, mida teised ees teevad.

Judith Partsi esimene sooloalbum on õhuline ja sensuaalne, isegi nõiduslik.

Hoolimata progressiivsetest muutustest muusikatööstuse tagatubades peavad naised pistma endiselt rinda traditsiooniliste soorollide stigmadega.

Bassimuusika renessansist on viimasel ajal palju räägitud ja Dima Disk tõestab oma EPga ilmekalt, et reivimuusika eilne on praegu aktuaalsem kui kunagi varem.

„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Seekord räägib oma tegemistest Music Estonia Live haru juht Silvia Käsk.

Sander Kadajane lõksutab hambaid oma uuest muusikalisest ettevõtmisest, mis peegeldab maailma läbi paadunud vaatleja silmade.

Sel nädalavahetusel, 15.–16. septembril toimub Rapla Kultuuriklubis BAAS järjekorras kaheksas kultuurifestval SÄRIN, mis lõimib kokku filmi, muusika, teatri, kirjanduse ja kunsti. Kirevast kavast leiab ka alt-pop’i koosluse Lonitseera, kelle maailma tutvustab ansambli asutaja Kaisa Kuslapuu.

Eelmisel kuul ilmus eesti outdustrial-bändi Forgotten Sunrise’i album „elu”, nende esimene kauamängiv üle kümne aasta. Brooklyni plaadifirma Ohm Resistance’i poolt välja antud plaat on ühtlasi esimene täispikk LP, millel osalevad uued liikmed Kadri Sammel ja Jaan „Suva” Pullerits.

Homme stardib Station Narva festival. Artistide nimistust, kus on reas nii Acid Arab, James Lavelle, Ivan Dorn, Nooriyah kui ka paljud teised kodu- ja välismaised nimed, leiab ka Istanbulist pärit, kuid Tallinnas elava laulja-laulukirjutaja, multiinstrumentalisti ja produtsendi GØK2-e, kelle muusikas kohtuvad hiphop, punkrokk ja breakbeat.

Misha Panfilovi erakordselt sagedaste reliiside puhul taban end tihti mõtisklemast, kas tal on ikka ööpäevas sama palju tunde kui kõigil teistel lihtsurelikel.

Albumil „Universal Language” on Silky Stepsiks arenenud kollektiiv oma helikeelt täiustanud ja lihvinud ning tulemuseks on igati stiilipuhas nüüdisaegne diskens.