Müürileht

31. oktoobril täituva 21. eluaastaga jõuab Von Krahl lõpuks ka ise vanuseni, mille oma baari sissepääsul miinimumiks kehtestanud on. Eksperimentaalteater ja vastuvoolumuusikabaar tähistab seda 1. ja 2. novembril kogu oma Rataskaevu tänava labürintlikku kompleksi hõlmava kahepäevase interdistsiplinaarse festivaliga, mille kolmel laval astub üles üle 70 artisti meilt ja mujalt.

Selgunud on kaheksa Noortebändi poolfinalisti, kelleks on: Ouu, Ziggy Wild ja No More Fridays Harjumaalt, Phosphorus Trio Viljandimaalt, Wilhelm, Incipit ja Her Memorial Discourse Tartumaalt ning The Pedestrian Hit Squad Pärnumaalt.

Seekordse järjekorras nejakümne neljanda saate salvestas sisse Karlova Raadio sõber Peeter Vares.

2. oktoobril 2011. aastal alustas tegutsemist Karlova Raadio. Neljakümne kolmanda saatega tähistab jaam niisiis oma 2. sünnipäeva, mille puhul üle pika aja eetris raadio vedaja Robert Laursoo. Palju õnne Karlova Raadiole ja head kuulamist!

Kõige sügavamatel radadel kõndiv Karlova Raadio saade seni.

Järgmisel teisipäeval, 29. oktoobril tähistab Von Krahli sünnipäevanädala raames oma 10. tegevusaasta täitumist Riia üks olulisemaid muusikaklubisid I Love You, millest on tänaseks välja kasvanud ka mitmeid Eesti artiste esindav plaadifirma I Love You Records. Kontsertpeol astuvad lavale Inglise indie-bänd Sons of Noel and Adrian ja Odd Hugo, plaate mängivad I Love You baari Eesti sõbrad.

Wick Blaze on biit Hiiumaalt. Wick Blaze on meeleolu. Wick Blaze on katse mõtteid ja tundeid muusikasse tõlgendada, edastada heli abil elamusi.

Läinud neljapäeval ja reedel Tartus Genialistide klubis toimunud Noortebändi eelvoorudest said poolfinaali edasi Wilhelm Tartumaalt ja Phosphorus Trio Viljandimaalt.

Enne veel, kui olin teada saanud, et selle albumi kaasprodutsendiks on The Brian Jonestown Massacre’i ninamees Anton Newcombe, ja avastanud veel suurema üllatusena, et tegemist on soome bändiga, võlusid need kutid mind oma natuke kohmakalt välja kukkunud ülesastumisega Tartu muusikanädalal.

See võib olla album, mis voolab vaikselt kõlaritest, kui sõpradega Monopoli mängid, ent tõeliseks (kokku-/koos-)kasvamiseks sellega on parimaks aegruumiks hilisõhtune/varahommikune linnatänav ning meeleseisundiks midagi muud peale soovi mõnele magusamale kinnisvaraansamblile käpp peale panna.

Olen Pastacas ehk Ramo Teder ja proovin siia tippida oma lemmikinstrumente, kuigi ma tegelt miski pillimees ei ole ja ühtegi pilli mängida ei oska ja ehk seepärast ka neid erinevaid nii palju proovint olengi. Lähtun sellest, et pistan aint need pillid, mida ise mängint olen.

Ükskord tegid eesti eksperimentaalfolkar ja jaapani lo-fi ilumuusika duo koos plaadi, mis oli äärest ääreni mängurõõmu täis. See ei levinud küll kulutulena, aga leidis siiski oma väärilise koha ahjuküttega kodudes ja rändajate kõrvaklappides.