Müürileht

Eesti kõige idüllilisem indie-festival Schilling toimub oma tavapärases kohas Kilingi-Nõmme Suveaias laupäeval 6. juulil, tervitades kohalesõitnuid suvesoojuse, lõhnavate männiokaste ja tüütute sääskedega.

Veebruaris võimsalt oma teist aastapäeva tähistanud Haigla Pidu kolib esimest korda ajaloos Von Krahli ning vallutab selle kaks korrust. Reedel, 12. aprillil toimuva ürituse peaesinejana on välja kuulutatud Inga Copeland.

Minu esimene kokkupuude Belgia kollektiivi Kapitan Korsakoviga jääb kolme aasta tagusesse aega, mil tüübid Plink Plonki telklava oma mudaste kitarririffide ja müraseintega korralikuks Belgia saunaks moondasid, mistõttu oli mure üsna viisaka ja väiksemõõtu kontsertkoha Manka Boutique'i tervise pärast igati õigustatud.

Kui ma TMW esimesel õhtul käisin ennekõike kitarribände ning teisel elektroonilisemat muusikat kuulamas, siis laupäevaks otsustasin juba varakult valida samuti midagi eelnevatest õhtutest erinevat ning seadsin sammud Sinilinnus toimuvale hip-hop showcase’ile.

Enne kontserdile minekut kuulsin NO99 Jazziklubis kedagi üle rahvasumina rääkimas, et ta oli mõned tunnid tagasi käinud soome-prantsuse akustilise folk-rokk duo Eva & Manu kontserdil ning positiivsete emotsioonide tulvast nutma puhkenud. Ei saa just öelda, et see minu juba niigi kõrgeid ootusi veelgi ei kasvatanud.

Olles just ülerahvastatud Von Krahlist tulnud, mõjus minu järgmine sihtpunkt – Kanuti Gildi Saal – nagu punase valgusega avar muusikasalong. Kõrsikud lõpetasid ja Norras kastide kaupa plaate müünud Pelbo kolmeliikmeline ansambel sättis end väikesi tehnilisi viperusi ületades paika.

Öistest TMW esinejatest Von Krahlis oli Wolfredt üks omapärasemaid. Multiinstrumentalist Margus Voolpriidu sooloprojekti Wolfredti loomingut on võrreldud Sigur Rósi muusikaga. Ilmselgeid sarnasusi võib tõesti leida, kas või postrokilikud rütmid ja poogna kasutamine. Küll aga oli Wolfredti live-esitusel rohkem mune, mis paljastusid eriti kahe viimase loo ajal.

Soome kolmik Avasaxa ehitab oma muusika üles põhjamaisele kargusele ja ilule, laenates elemente nii kirillitsast kui gnostitsistlikest ulmeteostest. Tulemiks on seekord tantsuline, kuid siiski tumedal territooriumil tegutsev post-rock. Bändi olemusele heitis pisut valgust bändi üks asutajaliikmetest, Lassi Peltoniemi.

Sellest, et Johanna Eenmaal tuleks lisaks foto- ja moeasjadele ka muusika vallas silma peal hoida, sain juba tükk aega tagasi aru. Ja kuuldes juhuslikult umbes nädala eest, et ta laulab nüüd I Wear* Experiment nimelises bändis, oli selge, et TMW raames pean nad kindlasti ära kuulma.

Argo Valsi nimi on Eesti muusikaringkondades juba ammu üsnagi kultusestaatusesse tõusnud, sest palju sa ikka neid leiad, kes on jõudnud 20ndates eluaastates juba pingviinide paraadile helisid kujundada, telesaadetele soundtrack'e luua ning mitme eduka bändiga lavalaudasid kulutada.

Tallinn Music Week’i esimesele festivalipäevale pani punkti Kali Briisi esimene täiskoosseisulise bändiga üles astumine, mis ilma igasuguste liialdusteta, ületas ilmselt nii mõnegi Kali Briisi juba varasemagi fänni kõige märjema unenäo.

Mäletan oma esimest MC-bättli külaskäiku Von Krahlis üsna häguselt, aga üks hetk, mis sellest ajast...