Müürileht

Lauri-Dag Tüüri digitaalne LP sirutab käed tähtede poole ja sealt kaugemalegi.

Kus saavad kokku loojutustamine, taaskasutus, kogukonnatunne ja muusika? Pleilistid on palju mitmekihilisemad kultuuristruktuurid, kui võiks esmapilgul/-kuulamisel arvata.

„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Seekord räägib Tier Musicus töötav Sandra Perens, mis rolli mängib muusikatööstuses A&R manager.

Marmormaze ei püüa oma teisel albumil kedagi jäljendada ega sabas sörkida, vaid mängib häbitult oma reeglite järgi.

Avame ukse krüokambrisse, kus hoiustatakse alter ego’sid, kimäärliku kehaga muusikat ja meeldejäävaid katastroofe.

Pidin hiljuti tuttavale seletama, mis muusikaline nähtus on täpsemalt dungeon synth. See küsimus oli üllatav, sest olen arvanud, et seoses koopasündi uue laine üha kasvava populaarsusega on see kunagine nišistiil jõudnud juba laiema publiku teadvusesse.

Ukrainas sündinud, kuid peaaegu terve elu Tallinnas elanud Sofiia Ratsiuk on lennanud lühikese ajaga kodustelt tantsuplatsidelt HALLis, Svetas, Krahlis ja Uues Laines otse ühe Berliini olulisima klubi Tresor puuri plaate mängima.

Bassist ja helilooja Janno Trump oma uuel albumil järeleandmisi ei tee. Clarity Ensemble’i nimelise koosseisuga on leitud balanss akadeemilise tasakaalukuse, kaasahaarava tantsulisuse ja mõtliku lüürilisuse vahel.

Tänavusel Sõru Saundil olid esindatud nii poliitiline perfomuss, deliirsed omailmad kui ka ühele suvefestivalile kohustuslik kompott juhuslikest keeristest.

Meisterjaani uusima helikandja keskmes on püüd liita senine mitmekülgne, episooditi muutuva iseloomuga looming kokkukõlavaks tervikuks.

Sel nädalavahetusel, 5.–6. augustil toimub Põlvas 10. Intsikurmu festival, kus astuvad teiste seas lavale Django Django, Efterklang, The Roop, Noisy, Kitty Florentine, Vaiko Eplik & Eliit, Yasmyn, BÄM! jpt. Kuna on juubeliaasta, andsime seekord sõna korraldajatele endile, et uurida, millised on nende kõige meeldejäävamad festivaliseigad.

„Alguses oli klaver, pärast oli luule. Või vahet polegi,” tutvustab end Lonitseera, laulja-laulukirjutaja projektist välja kasvanud ansambel, kes on jõudnud kuulajateni oma debüütalbumiga „Tapeet”.