Müürileht

Pime aeg toidab tumedust hinges. Vahepeal toob sisekaemusesse vajalikku valget lumi. Vahepeal Janek Murdi album „VIIV”.

Kaspar Torn andis eelmisel aastal välja plaadi, mis koondab telesaadet „Osoon” saatnud helimaastikke, kuid muusika puhul hindab ta ka võimalust luua maailmu, mida pole päriselt olemas.

„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Seekord avab oma töö argipäeva Erki Pärnoja ja Anna Kaneelina mänedžer Martiina Putnik Monday Morning Managementist.

Kaskadöör ja trial’i-sõitja Keity Meier, kes on ületanud tsikliga Tartu kaarsilla ja teinud 11-meetrise õhulennu Swissoteli kaksiktornide vahel, on ühendanud jõud muusiku ja etenduskunstniku Valge Tüdrukuga (Elina Masing), mille tulemuseks on täna ilmunud video ja lugu „Machine”, milles mõtiskletakse kunsti toel piiride nihutamise üle. Küsisime Keitylt ja Valgelt Tüdrukult, kuidas nad üheskoos seatud eesmärki täidavad.

Ilmselt on nii mõnigi kriitik puutunud kokku kimbatusega, kuidas öelda, et teosega on mindud lati alt läbi, või laulnud mõtlemata kaasa kiidu- või laitusekooriga. Siin on praegustele ja tulevastele arvustajatele ja artistidele mõned näpunäited, kuidas muusikakriitikat tehes ausaks jääda ja sellega toime tulla.

Tartu ja Tallinna peomaastikuga sina peal olijad on ilmselt sattunud nii mõnelgi korral kuulma askeetliku nimega noa ehk Kätlin Õuna DJ-sette. Igapäevaelus turunduse ja kommunikatsiooniga tegelevale Õunale ei meeldi iseend aga pjedestaalile sättida, mistõttu see ankeet on üks esimesi väljundeid, kus noa end ka sõnas lahti harutab.

Head, ent mitte kuidagi ainsad näited muusikažanritest, mis kipuvad toituma tumedast nektarist ja olmest, on post-punk ja new wave. Nende alla liigitab oma albumi ka Merry Go Raum.

Džässmuusik Karmen Rõivassepa kvarteti album „Breathe” on üks ühele isiklik muusikaline vestlus, mille märksõnadeks on ausus ja haavatavus ning mida kannab julgus hingevalu, melanhooliat ja tujukust avada, mitte vältida.

Sel nädalavahetusel, 26.–28. novembril, korraldavad etenduskunsti platvormi eˉlektron asjapulgad minifestivali Nature As Magic. Ürituse peakorraldaja on Hendrik Kaljujärv, kelle käest uurisime nii festivalil aset leidva kui ka heliloome ja organiseerimise suhte kohta.

Septembris oma teise EP „TLL.02” üllitanud Jonas Kaarnamets ehk jonas.f.k näitab, et ühe indie-bändi kitarristi vammuste all peidab end muusik, kes ei pane kätt ette ka diskovaimust kantud popmuusikale ega karda kingapõrnitsemise asemel puusa nõksutada. Sel nädalal nii Tartus kui ka Tallinnas Jõulujazzil üles astuv Jonas räägib oma metamorfoosidest lähemalt.

jonas.f.k on võtnud oma suunaks täisverelise popmuusika, mis ei lase end defineerida trendidel, vaid loob hoopis ise ükskõikselt uut moodi.

Narva on tuntud Kreenholmi, piiripunkti ja Hermanni linnuse poolest, kuid alternatiivkultuuri süda tuksub seal hoopis omanäolises jõeäärses muusikaklubis, mis tõmbab nii kohalikke kui ka kaugema kandi rahvast.