Müürileht

„Purgatory” esitajaks on küll Karl Martian, kuid album on suuresti Internet Cafe liikumise alla koondunud produtsentide ja mõttekaaslaste nägu.

Produtsent Bert On Beats jätkab oma värskel albumil „EIGHT” paljuski samasuguse põrutava techno-küttega, mis kõlas juba plaatidel „TEN” (2019) ja „NINE” (2020), kuid sellest tumedusest moodustuvad värskel albumil ettearvamatud mustrid.

Paide indie-pundi Ans. Anduri puhul on tegu juba väikestviisi vanameistritega. Vananemise märke ilmutavad nad vähe, aga arenevad muudkui meisterlikumaks.

Intervjuus bändi 5MIINUST liikme Kristjan Jakobsoniga ja kunstnik Ats Nukkiga mõtestavad muusik ja kunstnik lahti äsja ilmunud koomiksi sündi, sealhulgas võidusoovi, loomisvalusid ja riskimomente.

Eesti muusikavideoskeene pulbitseb värvilistest fantaasiamaailmadest, kuid 21. sajandi infovoos ja talendimeres ei pruugi sellest piisata, et end nähtavaks teha. Mis rolli täidavad muusikavideod tänapäeva popkultuuris ja kuhu paigutub selles toiduahelas režissöör?

„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Seekord uurime nublu ja Lexsoul Dancemachine’i albumikaaned kujundanud kunstnikult Estookinilt, kuidas mahutada muusika ühe pildi sisse.

Pime aeg toidab tumedust hinges. Vahepeal toob sisekaemusesse vajalikku valget lumi. Vahepeal Janek Murdi album „VIIV”.

Kaspar Torn andis eelmisel aastal välja plaadi, mis koondab telesaadet „Osoon” saatnud helimaastikke, kuid muusika puhul hindab ta ka võimalust luua maailmu, mida pole päriselt olemas.

„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Seekord avab oma töö argipäeva Erki Pärnoja ja Anna Kaneelina mänedžer Martiina Putnik Monday Morning Managementist.

Kaskadöör ja trial’i-sõitja Keity Meier, kes on ületanud tsikliga Tartu kaarsilla ja teinud 11-meetrise õhulennu Swissoteli kaksiktornide vahel, on ühendanud jõud muusiku ja etenduskunstniku Valge Tüdrukuga (Elina Masing), mille tulemuseks on täna ilmunud video ja lugu „Machine”, milles mõtiskletakse kunsti toel piiride nihutamise üle. Küsisime Keitylt ja Valgelt Tüdrukult, kuidas nad üheskoos seatud eesmärki täidavad.

Ilmselt on nii mõnigi kriitik puutunud kokku kimbatusega, kuidas öelda, et teosega on mindud lati alt läbi, või laulnud mõtlemata kaasa kiidu- või laitusekooriga. Siin on praegustele ja tulevastele arvustajatele ja artistidele mõned näpunäited, kuidas muusikakriitikat tehes ausaks jääda ja sellega toime tulla.

Tartu ja Tallinna peomaastikuga sina peal olijad on ilmselt sattunud nii mõnelgi korral kuulma askeetliku nimega noa ehk Kätlin Õuna DJ-sette. Igapäevaelus turunduse ja kommunikatsiooniga tegelevale Õunale ei meeldi iseend aga pjedestaalile sättida, mistõttu see ankeet on üks esimesi väljundeid, kus noa end ka sõnas lahti harutab.