Müürileht

Värske underground-supergrupp Siemens Nokia sai kokku ja salvestas albumi „Jippii!”, mis peaks tegema südame soojaks neil, kel on eriline side 2000ndate algusaja mälestuste, popkultuuri ja esteetikaga.

Olles jõudnud neljapäeva õhtul puupüsti täis Sveta Baari, oli hea meel tajuda, et lõpuks ometi saab mitu aastat oma kookonisse surutud rahvas jälle rahus kogeda, mida tähendab kontserdil esiritta trügida, suvalisest small talk’ist väsida ja jalgadega põranda külge kleepuda.

Kuidas seista muusikaettevõtjana püsti ja liikuda edasi, kui üks jalg lonkab, sõda ja energiakriis järavad juba teise kallal ning muud keelud (loe: alkoholipiirang) pidurdavad betoonkingana tegutsemishoogu.

„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Seekord räägib Shesaid.so Estonia esindaja Britt Randma selle globaalse naiste ja vähemuste eest seisva võrgustiku tegevusest ja eesmärkidest.

Kuigi ennatlikult näis, et pandeemiale viitava pealkirjaga album kätkeb endas viimaste aastate kurblikku meeleolu, on efekt vastupidine.

Värske Eesti plaadifirma Halal debüütkogumik leiab justkui muuseas IDMi ja karmi astumisega techno ühisosa ja mängib selle lummavalt välja.

Saatejuhi, ajaloolase ja muusikaajakirjanikuna tuntud Maarja Merivoo-Parro on astunud laulja-laulukirjutaja rolli ning annab homme, 29. aprillil välja oma esimese sooloalbumi artistinime Aprillo alt. Müürilehe vahendusel saab plaati „Humanities” eelkuulata juba täna ning lugeda, mis ajendas Maarjat muusiku kingasid proovima.

„Tõukejõud” on rubriik, mis tutvustab inimesi, kes tegutsevad muusikaga seotud elualadel, kuid ise lavalaudadele ei satu. Seekord selgitab Marti Tärn, mida kujutab endast töö Jazzkaare tehnilise produtsendina.

Sügavama elektroonilise tantsumuusika leibel Processed tähistab enda kümnendat aastapäeva järjekorras üheksanda reliisiga, milleks on eri artistide loominguga kogumik ja millel leidub mitmeid viiteid plaadifirma minevikule.

Helisämplite kasutamisega seonduv on õiguslikult keerukas labürint, milles navigeerimine pole nõrganärvilistele. Õiguste rikkumise vältimiseks on vaja välja selgitada, kellele teosega seotud õigused kuuluvad.

Lühialbumi nimilugu kõneleb Pärnoja perekonna teekonnast, „[…] kus jõe ühel kaldal [on] õde, teisel vend, kes küll teineteist mäletavad, aga enam ei kuule, ei tunne ega mõista…”

Kuidas muutub jalutaja roll ja tema maailma tõlgendamise viis, kui jalutuskäigu peamiseks fookuseks saab vaatlemise asemel kuulamine.