Müürileht

kassikontsert ehk Kirill Havanski ladus oma veebruaris ilmunud esimesele albumile tühjust, tühermaid, soppa ja igavust.

Kui paigutada YASMYNi omanimeline album rahvusvahelise popmuusika konteksti, leidub talle paratamatult palju konkurente, Eestis pole aga kunagi varem nii head RnB’d tehtud.

Ajukaja & Mart Avi alternatiivpopp on olnud alati hoolega viimistletud, samas mitte kunagi üleprodutseeritud ning alles on jäetud ka paras ports tahumatust.

Simon Reynolds on kirjutanud eelmise kümnendi kohta, et see oli periood, mil meeleolu loov muusika, nagu ambient ja new age, tegid suure tagasituleku laiema publiku ette. Justkui järellainetusena on tunda kerglaselt kulgevate helimaastike kasvavat populaarsust ka kodumaises elektroonikaskeenes.

Viimasel ajal on eesti pärimusmuusikas säranud akordionimängijate hulgas naised, näiteks Tuulikki Bartosik ja Maimu Jõgeda, aga tänavu tõuseb fööniksina tuhast Kuno Malva.

Kirjutan seda arvustust Narva-Jõesuus oma vanemate kodus, on hommik ja vihma sajab plekk-katusele. Samamoodi, just sellise tiheduse ja rütmiga algab ka album.

Parim avangard võiks olla nagu maailma loomine. Nagu muusikat ei oleks, inimesi ei oleks, maa ja taevas on mingi üks puder kõik ja me alles hakkame ette kujutama, kuidas võiks näha välja kuu ja tähed ning kõlada ookean.

Indie-kollektiivi OUU kolmas album suunab oma kujunduse ning kirjeldusega üsna jõuliselt „suviselt muretu ja päikeselise riviera elustiili lainele”.

Kui keegi oleks pärast „Humanat” ja „Toa koristamise laulukest” öelnud, et mõned aastad hiljem näeb ilmavalgust Väikse PD debüütalbum, mille produtseerib DEW8 ja laseb välja Legendaarne Records, siis ma poleks seda uskunud.

Renno Paadi DJ-puldi taga askeldamise aastaringe saab õige pea täis 30. Selle aja jooksul on korraldatud pidusid ning hekseldatud läbi ja kogutud lugematul hulgal plaate. Praegu on Renno peamisteks muusikalisteks väljunditeks IDA Raadios eetris olevad saated „Hedonic Italic” ja „Öömaja”.

Aasta oli siis 2019, kui Eesti üks tuntuim kitarrist Mart Soo salvestas Tallinnas koos Essenist pärit saksofonisti Florian Walteriga muusika, mida saab nüüd kuulda albumil „The Golden and Other Ratios”.

Maris Pihlap on kogunud oma esikalbumile kokku maailmamuusika kontrastid, mis on seotud rikkalikuks kimbuks eeterliku elektroonilise produktsiooniga.