Müürileht

Luuleräppar EiK ja helimeister Luurel Varas on pressinud plaadile oma senise ühisloome küpseimad viljad, mille magnetilised heli- ja sõnavõnked haaravad kaasa ning ulatuvad traditsioonilise hiphopi karjamaadest kaugemalegi.

Mida teha, kui silmis pole enam nälga, aga seest põletab ereda leegiga? Lihtne. Loo oma seisundist kunstiteos. Nii nagu Londonis resideeriv Grete Ly Valing ehk Gretchen Lawrence.

Kui tahate teada, mida eelistab Hannaliisa Uusma kuulata siis, kui ta parasjagu ise autori rollis pole, tasub Raadio 2-st üles otsida tema saade „HU.mix” või kuulata tema Müürilehele tehtud miksteipi.

Ei oska enam niisama passida? Olete iseendale võlgu? Elu on õhukeseks kulunud? Tasub alluda melanhooliale.

Anett Kulbini mahedalt küps ja hingestatud vokaal ning tema loomingus peegelduv voolav ja vahetu nüüdissoul on mõjunud kohalike naisartistide ridades värskendava helisõõmuna. Kuigi mainitud elemendid on kohal ka tema debüütalbumil, jääb LP tervikuna loodetust lahjemaks.

Detsembris välja tulnud „Funeral Child” kõlab nagu korralik industriaal ikka, aga sellega asi piirdubki.

Tommyboy ja Typicalflow’ läinud aasta lõpus ilmavalgust näinud EP „SKETЧИД” on oma kakskeelsuses kohalikul räpimaastikul omamoodi nähtus.

Eelmise aasta lõpus ilmus Tartu koolkonnast album, mille esikaant ehib pilt anonüümse pooleldi roosade, pooleldi mustade lokkis juustega isiku soengust – visuaal, millesarnast kohtab enamasti juuksurisalongide akendel ja kodulehtedel. Helisid, mis selles teoses kõlavad, juuksurisalongis just tihti ei kuule, aga ehk Yumi Motoma on tulnud seda kõike muutma.

Homme, 10. veebruaril ilmub plaadifirma TIKS alt 24-aastase produtsendi, laulja-laulukirjutaja ja viiuldaja Maris Pihlapi debüüt-minialbum „What Have You Become?”, mis segab omavahel folki ja sumedat elektroonikat. Müürilehe vahendusel saab plaadiga tutvuda juba täna.

Eesti räpi don Genka ei väsi üllatamast: värske album „Oleg” on korraga nii häbitult vana kool kui ka julgelt ja eksperimentaalselt moodne.

Galaktlani (Taavi Laatsit) ja Alex Wulfi (Pärtel Vissak) koostöö „metsa-techno’t” tootva duona tundub olevat sujuvalt toimiv.

Produtsent Yumi Motoma album „Motoma” mõjub kui muusikaline tuumaplahvatus – iga järgmine lugu muudab ootamatult suunda ja keerab kõik eelneva pea peale.