Müürileht

Tantsija, koreograaf, lavastaja ja hiljuti näitlejana debüteerinud Elina Masing, kes on varasemast tuntud ka kooslusest 5HORSES, tutvustab oma muusikalist alter ego Valge Tüdruk.

Kusagil möödunud aasta keskel laagerdus Müürilehe toimetusel mõte teha 2021. aasta kevadesse väike Eesti UG („UG” kui põrandaalune) teemanumber. Eesti oli esimesest lainest pea puhtalt välja roninud, klubid, kontserdipaigad ja festivalid pandi jälle käima ning paistis, et valju muusika ühiskuulamine on taas päevakorras.

Multiinstrumentalisti Joosep Kõrvitsa teine sooloalbum „Öö on ilus” on klaar kuulamine, mille jooksul romantilisemad tunded hajuvad korduste motiividesse ja pääsevad kohati lausa meditatiivselt mõjule.

Bourbon Sugari puhul on tegemist korraliku sound’iga rokkbändiga, kelle kokkumängus peetavad dialoogid ja tugev žanritunnetus muudavad lood vähem etteaimatavaks, kuid samal ajal püsitakse kindlalt rokivormis.

„Palava aia” lood tunduvad käigu pealt iseennast otsivat, ja see on mittetantsulises elektroonikas üldiselt hea märk – selline muusika on mõeldud sutsama sulle otse ajju ja ajul hakkab igav, kui kõik on ette teada.

Nagy Bögö on otsustanud lasta uue albumi välja mitmes jaos ning „Erinevad maailmad I” tõmbab bändi helikeelele (ja usutavasti ka uutele fännidele!) lahti värske ja konkreetse värava.

Luuleräppar EiK ja helimeister Luurel Varas on pressinud plaadile oma senise ühisloome küpseimad viljad, mille magnetilised heli- ja sõnavõnked haaravad kaasa ning ulatuvad traditsioonilise hiphopi karjamaadest kaugemalegi.

Mida teha, kui silmis pole enam nälga, aga seest põletab ereda leegiga? Lihtne. Loo oma seisundist kunstiteos. Nii nagu Londonis resideeriv Grete Ly Valing ehk Gretchen Lawrence.

Kui tahate teada, mida eelistab Hannaliisa Uusma kuulata siis, kui ta parasjagu ise autori rollis pole, tasub Raadio 2-st üles otsida tema saade „HU.mix” või kuulata tema Müürilehele tehtud miksteipi.

Ei oska enam niisama passida? Olete iseendale võlgu? Elu on õhukeseks kulunud? Tasub alluda melanhooliale.

Anett Kulbini mahedalt küps ja hingestatud vokaal ning tema loomingus peegelduv voolav ja vahetu nüüdissoul on mõjunud kohalike naisartistide ridades värskendava helisõõmuna. Kuigi mainitud elemendid on kohal ka tema debüütalbumil, jääb LP tervikuna loodetust lahjemaks.

Detsembris välja tulnud „Funeral Child” kõlab nagu korralik industriaal ikka, aga sellega asi piirdubki.