Müürileht

Kunstnik ja produtsent Mihkel Maripuu, kes varjub tume-ambient’i projektis artistinime Compound Minerals taha, võib albumiga „Sacred Evil Spirit” esmapilgul ära ehmatada.

26.–30. augustil toimuva Tallinn Music Weeki programmis on tundetööle keskenduv ettekanne, mille peab Westminsteri ülikooli muusikaäri juhtimise magistriõppe programmijuht Sally-Anne Gross. Ta on 2017. aasta uurimuse „Can Music Make You Sick?” kaasautor, millega käsitleti muusikatööstuse mõju artistide vaimsele tervisele. Just sel teemal Sally-Anne’iga vestlesimegi.

Perfektsionism on taak, mida mitmed kunstihinged läbi ajaloo on pidanud kandma, ning erand pole ka Tame Impala nime all tegutsev Kevin Parker.

Homme, 20. märtsil ilmub Taavi-Peeter Liivi teine kauamängiv „Absurd”, mida saab Müürilehe vahendusel kuulata juba täna. Kuigi albumi esitluskontserdid on hetkel edasi lükatud, tasub uute kuupäevade osas kiigata artisti kodulehele. Seniks tutvuge värske muusikaga ning lugege, kuidas plaat sündis.

See oli kuskil eelmise kümnendi keskpaiku, kui Anti Aaver laadis oma SoundCloudi lehele portsu uusi Neuronphase’i träkke, mis üllatasid oma autsaiderliku lähenemisega house-muusikale paljusid tema jälgijaid.

Erki Pärnoja on praegu kahtlemata üks tähelepanuväärseimaid eesti muusikuid. Tema unise popi ja vesternliku alternatiivi kompamistele pole kodumaises skeenes lähedasi vasteid leida.

Ilmselt ei leidu Maarjamaal palju hingi, kes poleks kuulnud nalja- ja kirjamehest Mart Juurest. Vähem tähtis ei ole aga ka fakt, et tegemist on pikaajalise muusikakriitikuga, kes suudab kirjutada plaadiarvustuses kõigest muust kui muusikast ja ikkagi teose olemuse lugejale edasi anda.

Tartu konservivabriku endine laborant Onu Bella salvestas 1992. aastal Tartu stuudios Heli Jälg heliriba „Ma võtsin viina”, mis on korraga paroodiaalbum, muusikaviktoriin (kes on originaallugude esitajad?) ja (kõver)peegel päevadest, mis ajasid segadusse.

Et pühapäeval on naistepäev, saab meie muusikatoimetaja Mariliis Mõttuse poolt kokku pandud playlist’ist kuulda naisartistide ja naiste osalusega kollektiivide loomingut, kuid erandina ka paari pala meesartistidelt, mis pühendatud naistele.

Ramuel Tafenau (RT) uut plaati kuulates kujuneb üldmulje helgetoonilisest ja enamasti heakõlalisest põhjamaisest nüüdisdžässist ehk nordic jazz’ist, kus üsna suur roll on meloodiatel.

Rokipundi Dead Furies kolmas kauamängiv „Stay Gold” vallandub teatud minevikulise energiaga, kus avaloo klaverisaade ning mänglevad kitarrimotiivid viivad kuulaja The Stoogesi aegsetesse 60ndatesse.

Eesti dream pop’i lipulaev astub oma värske albumiga ,,Empty Parks” sammu puhtama ja konkreetsema helipildi poole.