Müürileht

Artistinime Bedless Bones all tegutsev Kadri Sammel tegeleb oma esimesel sooloalbumil „Sublime Malaise” haiguse kui metafooriga.

Kaasaegne klassikaline muusika tahab jõuda kuulajateni, kuid kuulajad muusikani mitte nii väga.

Vene underground-leibeli viiendat sünnipäeva tähistaval kogumikul saavad kokku kohaliku elektroonilise skeene vanad ja uued tegijad.

Viimased aastad on heliloojal ja akordionistil Tuulikki Bartosikil olnud väga aktiivsed: ta on väljastanud erinevate koosseisudega või sooloprojektidena plaate ja andnud edukaid kontserte üle maailma.

Viimati eesti räpi ja hiphopi olmest kirjutades viitasin Sammalhabemele kui tagapingipoisile – artistile, kes toimetab kulisside taga, vabana levimuusika dogmadest.

Meelelahutusmaailmas leidub küllalt näiteid muusikutest, kes vanust trotsides ikka lavalaudadele ronivad. Mõned jaanipidudel, teised väljamüüdud staadionikontsertidel.

Juhani juhid, Eesti keelte tundlik viisistaja Jaak Sooäär ja laia kitarripaleti ning lugemusega Riho Sibul, jätkavad oma teise Liivi plaadi tekstivalikuga varjatud kaanoni avamist.

Läti produtsendi N1Li uut albumit pole vaja kuulamagi hakata, mõistmaks, et ta sobitub väga hästi moodsa outsider-elektroonika koolkonda.

Labrighli on Tallinnas elav maroko kutt, kelle debüüt-EP „Blue” andis välja kodumaine techno-bränd MÜRK.

Maarja Merivoo-Parro nimi ei vaja eriti tutvustamist – seda eelkõige tema mitmekülgse tegevuse poolest raadio- ja telesaatejuhi ning ajakirjanikuna Raadio 2-s ja ETVs. Sama tähtis on märkida Maarja puhul ära tema ajalooharidus ning keskendumine just väliseesti diasporaale.

Bon Iveri neljandat albumit tuli oodata vähem kui eelmistel kordadel – paraku jääb aga ootus õhku rippuma.

Estrada Orchestra on oma neljanda kauamängivaga seda jälle teinud – hakkama on saadud kaasahaarava heli- ja mürarännakuga.