Müürileht

Eksperimentaal-metal’i koosluse Sunn O))) kontsert andis edasi jõudu, mis tundub omane loodusnähtustele ning astus vastu tavapäraseks saanud kiirkogemuse taotlustele.

Liis Ringi kuulates on peas kohe mitu mõtet. Millal ta hingab? Ringhingamine see pole, kuid kogu õhu liikumine, nii sees kui ka väljaspool keha, on muusikasse kombineeritud. Samaselt kraksude ja krabinate, klaviatuuri trükkimisklõbina ja eluga ümberringi.

Septembris veetsid Maarja Nuut ja ameerika muusik Sun Araw ehk Cameron Stallones kümme päeva Narvas IDA Raadio ja NARTi koostöös sündinud heliresidentuuris. Uurisime, kuidas esimest korda toimunud ettevõtmine kulges.

Võrreldes muu maailmaga jõudis elektrooniline tantsumuusika Eestisse veidi hiljem. Hoolimata perestroikast oli raudne eesriie 80ndate...

Andre Tamm käis Muusikapäeval kuulamas, kuidas kõlab Erkki-Sven Tüüri uus heliteos „Phantasma”.

Pühapäeval sadas mulle ootamatult külla mu kahetine sõber Theodorus Lethe. Ta lõi köögilauale valge USB pulga ja palus mul see edastada Müürilehele. Pulga peal oli üks eklektiline tekstifail ja trobikond pilte. Usaldasin materjali Müürilehe toimetuse pädevusse.

2003. aastal tegevust alustanud loominguline üksus Kreatiivmootor on üllitamas oma neljandat stuudioalbumit, ca 85-minutilise kestusega kirev-kummituslikku heliriba olematule tantsuetendusele nimega „Mentalblau”, mille väljaandmist saab toetada Hooandjas.

Hinge- ja helisugulased Mick ja Angeelia Pedaja on ka enne teineteise muusikas kohal olnud, kuid mõlema nimest kokku punutud MIANGi alt lansseeritud albumiga „Life of Patterns” on paar oma loomingu ametlikult samasse suudmesse valanud.

Kogumikult „Groove of ESSR” leiab 11 lugu eesti parimatelt funk-, disko-, džässartistidelt aastatest 1974–1988, neist kolm on varem avaldamata.

Kui mõelda elektroonilise muusika ja jalgrattasõidu kombinatsiooni peale, tuleb esimesena pähe muidugi Kraftwerk.

Antikapitalistliku etenduskunsti rühmitus Hatari on oma suhtlused meediaga pööranud tihti naljaks, ent antud vestlus sisaldab trio asutajaliikme Matthías Haraldssoni kinnitusel null protsenti huumorit.

Kevadel ilmunud kauamängivaga on Meisterjaan parmupilli varna riputanud ja leidnud uue armu süntesaatoris – omamoodi elektroonilises parmupillis –, millega koos ta loob nüansirikast heli ja lüürikat.