Müürileht

Hämar ja veebruarine Berliin kostitab korraga digitaalse kultuuri- ja kunstifestivali Transmediale ning seiklusliku muusika- ja kunstifestivaliga CTM (Club Transmediale), mille najal lahkab olevikku ja tulevikku Andres Lõo.

Kohaliku muusika laamad nihkuvad – Karl Martian mässib oma sõrmede vahele räpi, rnb, trap’i, draama, moekunsti ja 90ndate sound’id. Lõpp-produktiks on sõõm värsket verd koos Gucci jäätisetorbikute ja romansipisaratest toksiliste biitidega.

Ajal, mil klubikultuur on Ida-Euroopa pealinnade alternatiivsetes peostaapides heas mõttes tagajalgadele tõusnud ning meelitab turiste ja DJsid kõikjalt üle maailma, uurime, kuidas suhestuvad revolutsiooniliste meeleoludega tantsumuusikakantsid Eestis.

Juba sel laupäeval, 25. veebruaril pakub Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Estonia kontserdisaalis midagi täiesti erilaadset.

Vahel on tunne, et ei ole mõtet üldse vaevuda mingit sissejuhatust ja artistipromo kuhugi kirja panema, sest kõik niikuinii ju teavad, kelle või millega tegu on. Seekord on just täpselt nii, à la kirjutaks ürituse iseloomustusse lihtsalt nime Scuba, 23. veebruar, AUX, Von Krahl ja done deal.

17. veebruaril toimub järjekorras teine Klubnacht, mille käigus pulseerib kogu EKKMi Kohvik kuni varajaste hommikutundideni tumedamat sorti rütmimuusika lainetel.

Täna, 17. veebruaril alustab Helikopteris uus peoseeria Eggbeater, mis hakkab Tallinnasse tooma värskeid ja huvitavaid välisartiste elektroonilise muusika maastikult. Samuti saadab üritust alati teemakohane installatsioon, et pidulistele muusika kõrval ka visuaalset naudingut pakkuda.

Neljapäeval, 23.veebruaril toimub klubis Helikopter järjekorras kolmas Tunnel, kus live-kavaga astub üles Islandilt pärit muusik ja plaadifirma omanik Jonas Thor Gudmundsson, kelle lavanimedeks Octal Industries ja Ruxpin.

Järgmisel nädalal, 24. veebruaril jõuab kätte kauaoodatud päev, mil Tallinnas leiab aset esimene Boiler Room – kultuslik underground pidude sari, mis edastab oma pidusid reaalajas ka veebis.

Jazz-funk’i-bänd Estrada Orchestra on ühtaegu soliidne, avangardne, filmnoirilik, higine, veidi psühh ja natuke tolmune – nagu Meloodia plaadifirma džässiplaadid, mis on kahjuks paljudes plaadiriiulites tolmu koguma unustatud.

Grime’i, Suurbritannia bassi ning garage’i ja house-muusika helilained vallutavad sel nädalavahetusel Tallinna ja Tartu klubid ning õhuruumi.

Kadri Voorand Quarteti kauamängiv „Armupurjus” on joovastus vabadusest, eklektikast, emotsioonidest ning värvirohkusest. Kõige olulisem on, et sellel plaadil ei hoita tagasi – tunnetusskaalad muutuvad hetkega ja hulluseni on jäänud vaid üks väike samm, mille ümber lüüakse energilist tantsu.