Müürileht

Rammusalt toitev bass ja luuüdini võnkuv trumm veavad kohale Pärnu bändi Echolove debüütkauamängiva.

Kui koostöös Hendrik Kaljujärvega valminud albumid „Muunduja” ja „World Inverted” üritasid paigutada folgialget tantsumuusikasse, siis Maarja Nuudi esimene sooloplaat alates 2016. aastast on pisut raugem, samas ka eksperimentaalsem.

Marmormaze’i on raske (kui mitte võimatu) suruda ühe kindla nimesildiga žanrikuuti. Mis on ju ainult hea.

Tallinnast pärit trio Modulshtein pakub oma kolmandal täispikal digiretroga maitsestatud muusikalist kompotti.

Teravmoona debüütalbum pendeldab pidevalt suurejoonelise ja naeruväärse vahel, täpselt nagu komöödiarokk peakski seda tegema.

Hannaliisa Uusma ja Brigitta Davidjants on teinud ootamatult valmis selle aasta parima suveplaadi, vältides samal ajal kõiki läägeid päikesemuusika klišeesid.

Katusmõistena ei ole „Soundcloudi räppar” enam eriti kõva valuuta ja iseloomustab aasta-aastalt aina vähem neid muusikuid, keda on (või oli) kombeks meedias nii nimetada. Üks neist on kindlasti Manna, kes on väljastanud praeguseks arvestatava koguse muusikat ning vorminud endale äratuntava artistliku identiteedi.

Sain hiljuti teada, et banaanil on viis külge. Sama palju lugusid on ka Duo Ruudu EPl „Kulla kerguseks”. Banaanist eristab helikandjat see, et sisu on päris ootamatu.

Nagy Bögö albumitriloogia teist ja kolmandat osa iseloomustavad kevadsuvise maiguga helipalad, mille mahedaloomulise natuuri võiks ristida kokkuvõtvalt „kergfolgiks”.

Joel Remmel Trio viienda albumi „Kevad” kuulamine algab pisukese ehmatusega.

Veel tiivustatuna 100. sünnipäevast andis Ugala Teater välja heliplaadi, millele on koondatud palad eri lavastustest aastatest 1977–2018.

Abraham Kenny (AKA The Diamond Blow) tutvustab end kui austraalia artisti, kes on elanud ja loonud aastaid muusikat Tallinna hüljatud kontserdisaalis ehk siis linnahallis.