Müürileht

„Puus puusa kõrvale ja / suult suule hingake ja” nautigem, sest mustadesse ülikondadesse rüütatud Hiiu kandle duo uus heliüllitis täidab kõrged ootused pea veatult ja asetab lati senisest kõrgemalegi.

Henry Peedi projekt POLLU77E on kõlareid kärssama ajav materjal. Piisavalt valjult kuulates võiks nende saundidega remondi käigus seinalt vana krohvi lahti raputada.

The Boondocksi „Soup Can Pop Band” on sarkastiline elamise manuaal, mis vajaduse korral virutab, hurjutab ja puhastab.

Mängupoi$$ Käru postuumselt avaldatud album on nii austusavaldus varalahkunud sõbrale kui ka tagasivaade aega, kui kohalik uue kooli räpiskeene tegi veel beebisamme.

Kaisa Kuslapuu ja ta kevadine helikandja „Nupud” on uus peatükk nüüdisaegses „lõõtsarenessansis”, mis on võtnud enda südameasjaks pühkida instrumentidelt senine „tolmunud simmanipillide” maine.

Sooloelektroonik Hugo Mesi on jõudnud päris palju ära teha. Üritustesarjad, raadiosaated, DJ-esinemised, plaadifirmade Mürk ja Rave Paladin kureerimine, klubi HALL kulisside ees ja taga sagimine – pole kahtlustki, et mees on loovutanud enda hinge täielikult techno’le.

Rammusalt toitev bass ja luuüdini võnkuv trumm veavad kohale Pärnu bändi Echolove debüütkauamängiva.

Kui koostöös Hendrik Kaljujärvega valminud albumid „Muunduja” ja „World Inverted” üritasid paigutada folgialget tantsumuusikasse, siis Maarja Nuudi esimene sooloplaat alates 2016. aastast on pisut raugem, samas ka eksperimentaalsem.

Marmormaze’i on raske (kui mitte võimatu) suruda ühe kindla nimesildiga žanrikuuti. Mis on ju ainult hea.

Tallinnast pärit trio Modulshtein pakub oma kolmandal täispikal digiretroga maitsestatud muusikalist kompotti.

Teravmoona debüütalbum pendeldab pidevalt suurejoonelise ja naeruväärse vahel, täpselt nagu komöödiarokk peakski seda tegema.

Hannaliisa Uusma ja Brigitta Davidjants on teinud ootamatult valmis selle aasta parima suveplaadi, vältides samal ajal kõiki läägeid päikesemuusika klišeesid.