Müürileht

„Palava aia” lood tunduvad käigu pealt iseennast otsivat, ja see on mittetantsulises elektroonikas üldiselt hea märk – selline muusika on mõeldud sutsama sulle otse ajju ja ajul hakkab igav, kui kõik on ette teada.

Nagy Bögö on otsustanud lasta uue albumi välja mitmes jaos ning „Erinevad maailmad I” tõmbab bändi helikeelele (ja usutavasti ka uutele fännidele!) lahti värske ja konkreetse värava.

Luuleräppar EiK ja helimeister Luurel Varas on pressinud plaadile oma senise ühisloome küpseimad viljad, mille magnetilised heli- ja sõnavõnked haaravad kaasa ning ulatuvad traditsioonilise hiphopi karjamaadest kaugemalegi.

Mida teha, kui silmis pole enam nälga, aga seest põletab ereda leegiga? Lihtne. Loo oma seisundist kunstiteos. Nii nagu Londonis resideeriv Grete Ly Valing ehk Gretchen Lawrence.

Ei oska enam niisama passida? Olete iseendale võlgu? Elu on õhukeseks kulunud? Tasub alluda melanhooliale.

Anett Kulbini mahedalt küps ja hingestatud vokaal ning tema loomingus peegelduv voolav ja vahetu nüüdissoul on mõjunud kohalike naisartistide ridades värskendava helisõõmuna. Kuigi mainitud elemendid on kohal ka tema debüütalbumil, jääb LP tervikuna loodetust lahjemaks.

Detsembris välja tulnud „Funeral Child” kõlab nagu korralik industriaal ikka, aga sellega asi piirdubki.

Tommyboy ja Typicalflow’ läinud aasta lõpus ilmavalgust näinud EP „SKETЧИД” on oma kakskeelsuses kohalikul räpimaastikul omamoodi nähtus.

Eesti räpi don Genka ei väsi üllatamast: värske album „Oleg” on korraga nii häbitult vana kool kui ka julgelt ja eksperimentaalselt moodne.

Galaktlani (Taavi Laatsit) ja Alex Wulfi (Pärtel Vissak) koostöö „metsa-techno’t” tootva duona tundub olevat sujuvalt toimiv.

Produtsent Yumi Motoma album „Motoma” mõjub kui muusikaline tuumaplahvatus – iga järgmine lugu muudab ootamatult suunda ja keerab kõik eelneva pea peale.

„Download Spirit” kõneleb digimaailma lastest, aktuaalsetest teemadest ja ajatutest narratiividest analoogesteetika ning unenäopopi vahendusel.