Müürileht

„Tere, kaine Eesti” püüab kokku tuua dnb-saundi ja 90ndate eesti bomž-core’i.

Plaadiga „Nocturnal Orange” on INGA leidnud endale meelepärase suuna Eesti RnB ja neo soul’i maastikul.

Värskel albumil tungib Luurel Varas eelmise kümnendi bassimuusika kiudude vahele ja tõstab selle taas valgusvihku.

Düsentroobi väljalase on stiilipuhas näide soomeugrilikust hardcore’ist, mis ületab põlvkonnabarjääre.

Vaiko Epliku ja Eliidi mažoorne muusika ja Betti Alveri muserdav luule meelitavad kuulaja lõksu.

EHALE plaadilt leiab nii iiri-elementi, mustlasdžässi kui ka seto musa.

„udulaamad” paneb tundma, justkui palvetaks elektroonilise muusika jumala palge all altari ees.

Kõik, mille Florian Wahl kätte võtab, muutub elavaks organismiks.

Kiwanoidi „Vanatühi” nõuab positiivset eelhäälestust, aga suudab kuulajale labürindist väljajõudmiseks veidi leivapuru ette puistata.

laurel2 uus biiditeip segab trip hop’i, ambient’i ja lo-fi-muusikat.

Taavi Tulevi projekti HAPE minialbumilt leiab tulnuklikkust ja akadeemilist keerukust.

Haldi Välimäe on saanud hakkama eesti keeles romantiliste sõnumite edasiandmisega viisil, mis pole imal või piinlik.