Müürileht

Ratkilleri leinalaul Smaugile toob kõrgfantastika black või power metal’i pärusmaalt kuhugi elektroonilise muusika äärmusesse.

Kadajase neljalooline „Rostok” on vastus küsimusele, kas kohalikul muusikamaastikul eelmise aastanumbri sees mõni maailma mõistes trendikas elektroonilise tantsumuusika album või EP ka välja anti.

Duona alustanud, kuid mõned aastad tagasi Michael Wollenhaupti sooloprojektiks saanud Ancient Methodsi loomingu võiks asetada mõtteliselt teljele, mille ühes otsas on industrial ja teises techno.

Kümme aastat on möödas ajast, mil kinodesse jõudis Sass Henno samanimelise romaani ainetel valminud René Vilbre film „Mina olin siin”, mille soundtrack’i tuules saabus kuulajateni Metro Luminali nii vana tuttavat kui ka seni avaldamata muusikat sisaldanud eklektiline kogumikplaat „Sassis”.

Selle aasta aprillis avas Jazzkaare festivali žanriülene kontsertlavastus „Saja lugu”, mis kõneles saja eestlase lugu ja kuulus EV100 muusikaprogrammi.

Öösel käivitus mu unenäos fail OtherWorld.avi.

Juba edukas Elephants From Neptune esitas endale väljakutse teha emakeelset muusikat. Nii kerkiski veest eriprojekt Kuradi Saar, millel ei ole suurt midagi pistmist kosmiliste elevantide varasema stiiliga, ent mis on läbinisti Eesti – tume ja müstiline.

Käesoleva aasta räpialbumite arvustuste juurde kuulub kohustuslikus korras ebamäärane võrdlus nubluga, kes avas laiale avalikkusele teadaolevalt ainuisikuliselt eesti SoundCloudi räpi väravad. Kuigi Korgiklann tegutseb žanriliselt samal mänguväljakul, on „Kadriorgia” sisult pigem A-Rühma „Laulmata jäänud laulud” kui „Mina ka” või „Öölaps”.

Sügis käes, lehti muudkui langeb, vihma sajab, torm möllab. Paras aeg Aigar Valsi debüütalbumiks. See...

Kaheksa aastat UK tantsumuusikaskeenes tegutsenud Djrum läheb oma teise albumiga varasemast isiklikumaks.

Galaktlani kümnes kauamängiv „En Garde” on kontseptuaalalbum duellipidamisest.

Inglise keeles on sõna void, mida ei ole otseselt võimalik eesti keelde tõlkida. Lähim vaste...