Müürileht

Oma kolmanda LPga kutsub kohalik avangard-džässimasin kuulaja ühele oma võimsatest improvisatsiooniseanssidest; „Vabal” on püütud linti härrade kolmetunnine spontaanne musitseerimine.

Terve plaadi puhul peab tõdema, et ainsana eristub kogu küttest „Acid City”, kus leidub hetki, mil keha hävitajaliku tantsupaine all helide mitmekihilisusesse sukeldub.

Kas millalgi tuleb aeg, mil eesti muusikat ei iseloomustata sellega, et sel on välismaa maik? Justkui polekski meie oma, hoopis etem. Võib-olla on see juba juhtunud, ehk ei juhtugi. Nii võtan öelda, et Eoins (kümne aasta tagune MTV Baltikumi konkursi võitja) hoiab kõrgel lippu, et rahvusvahelises tuules silma paista.

Catapulta on Gorõ Lana liikmete MF Lefi ja Magnum Pi ning produtsendi LowK ühisprojekt.

New Yorgi alternatiivse tantsumuusika kogukonna koostatud „Physically Sick 2” on motivatsiooni poolest poliitiliselt laetud digireliis, mille heategevuslik eesmärk on koguda raha Ameerika õigussüsteemi hammasrataste vahele jäänud isikutele.

Posh Isolationi esimene puhtalt digitaalne, kuid järjekorras juba 207. väljalase „I Could Go Anywhere But Again I Go With You” on laiahaardeline kogumik, mis koosneb 24 träkist, kõik erinevate artistide produtseeritud.

Orelipoiss on Jaan Pehki alter ego, kes enamasti loob üksinda kodustes tingimustes muusikat, mille võiks klassifitseerida poolvägivaldselt autsaiderpopiks.

Holy Motorsi „Slow Sundown” on sügav ja siiras mõtisklus üksindusest ja üksildusest. Bänd on meisterlik jutuvestja, kes põimib muusikasse hõllandust ja ihalust.

Parmupill – üks maailma vanimaid muusikainstrumente – võimaldab näilisele lihtsusele vaatamata tuua kuuldavale üllatavalt mitmekülgseid ja varjundirikkaid helisid.

Neljanda plaadini jõudnud The Soft Moon ehk Luis Vasquez jätkab enesepiitsutamist.

Informeeritud sootsiumile ei ole ilmselt uudis, et muidu fotograafina nime teinud Wolfgang Tillmans on viimastel aastatel ka muusika kallal nokitsenud. Kui niipidi vaadata, siis eks see kõik üks aparaatide värk ole, mis siin ikka üllatuda.

EP „Heavy Glow” on justkui teismeline, kes ennast otsides aja möödudes oma minapildiga aina paremini sina peale saab.