Müürileht

UK kunstipoplaste Django Django neljas album „Marble Skies” ülistab noorust ja vabadust ning lood kõlavad hooletu taustamuusikana.

Põrandaalust tantsumuusikat tehakse Eestis palju, suurt osa sellest katab aga intellektuaalsuse vari, mispärast kaldutakse tihti tantsimatu hallolluse poole.

Multiinstrumentalisti ja helilooja Joosep Kõrvitsa debüütalbum „Ja sa näed” on üsnagi muretu kuulamine, kohati isegi boheemlaslik.

Ma ei mäleta oma lapsepõlvest palju, aga üsna selgelt on meeles, et minu päeva tipphetk oli tavaliselt see, kui ma klaasistunud pilgul mööda tuba ringi tammusin ja erinevate persoonidena eredaid elusid elasin.

„Musical adventures fading into the sunset” – nii kõlab C. Stallonesi Tallinnas salvestatud live-albumi eelviimase loo sissejuhatus. Fraasi võib võtta lihtsalt lüürilise „I’m happy I have a concert” stiilis kõrvalepõikena, aga tarvitada ka abivahendi või legendina, mis aitab Sun Araw’ kõrbelikus neopsühhedeelias ellu jääda.

Paar päeva enne 2017. aasta lõppu nägi ilmavalgust plaadifirma Asphalt Soliloquies esimene väljalase – Rando Arandi (alias cough) EP „Hall”, mis pani mitteametliku punkti ühele mäletamist mööda ehk kõige produktiivsemale aastale eesti elektroonilises muusikas.

Endamisi Salamisi eesti alternatiivse muusika sõpradele pikemat tutvustamist ei vaja. Nüüd on elektroonilise muusika produtsent ja DJ, kes juba enne debüütplaadi ilmumist Areenilt tulevikutähe tiitli sai, andnud välja uue täispika albumi.

Teadmine, et eestlasi on haaranud viimastel aastatel parmupillihullus, ei üllata enam kedagi. Kas nüüd otseselt või kaudselt, kuid huvi instrumendi mängimaõppimise vastu muudkui kasvab.

François Xi neljas reliis „Irregular Passion” leibeli DEMENT3D alt tõukub tantsumuusikakultuuri salapärast.

Krikor Kouchian on aktiivne Pariisi DJ ja produtsent, kes on loonud muusikat erinevate pseudonüümide alt alates 90ndate lõpust.

Kaido Kirikmäe kuskil Kesk-Eesti talus küünlavalgel ning akude abiga laivis askeetlikult techno’t kokku miksimas võiks manada enne kuulamist silme ette mingisuguse tammsaareliku itkupalade jada, ent antud plaadil on kuulda hoopis tänapäevast ning mitmekesist elektroonilist kompositsiooni.

„Puhkus Lexicos” ongi latin funk’i kokteil sambarütmidest, kongadest, 80ndate Miami Beachist ja sellistest ridadest nagu „I saw a saucy mamacita at the bar”.