
Plaadiarvustused

Neuronphase – 212 (2017)
Neuronphase’i „212” teekond algab keset nimetu metropoli tuiksoont, kus kostub napp eestikeelne sõnavahetus. Jääb mulje, nagu otsitaks suunda võõral territooriumil, tundmatus linnas.

Dima Disk – Fetty (Rubadub, 2017)
Novembri keskpaigas välja antud EP „Fetty” on esimene suurem reliis Londonis resideeriva Ragnar Rahuoja ja eestlastele tuntud Robert Nikolajevi ühiselt nimetajalt Dima Disk.

Born To Bang – Straight Shooter (Off-Kilter, 2017)
Born To Bangi nime taha peitub produtsent, DJ, promootor ja leibeliomanik Lauri Lember, kes on mõnda aega ka elektroonilise tantsumuusika Mekas Berliinis elanud ning selle unikaalse ja vabameelse klubikultuuri õhku hinganud-kogenud.

Liima – 1982 (City Slang, 2017)
Filmimaailm viibib praegu Denis Villeneuve’i visuaalse meistriteose „Blade Runner 2049” lummuses, ent soome impromuusik Tatu Rönkkö ja taani nüüdis-indie bändi Efterklang liikmed paistavad olevat truud originaalile.

Liblikas – Unholy Moly (2017)
Kauamängiva kokkupanek on korralik töö. Kõige muu juures (lindistamine, miksimine jne) tuleb algul kompositsiooniliselt nelikümmend minutit huvipakkuvat muusikat kokku mõelda.

V4R1 – V4R1 (Grainy Records, 2017)
V4R1 on Sander Saarmetsa ja Virge Loo loomingut ühendav audiovisuaalne kooslus, mis sündis Taiwanil.

Phase Fatale – Redeemer (Hospital Productions, 2017)
Phase Fatale’i debüütalbum „Redeemer” maalib kuulajale pildi trööstitust postapokalüptilisest maailmast, kus vaimset ja füüsilist lunastust on võimeline pakkuma vaid välisilma salgav hedonism ja konstantne ekstaatiline seisund.

Fever Ray – Plunge (Rabid, 2017)
Pime öö. Heleroheline kuma. Tulnukad röövivad Karin Dreijeri ning maale naaseb olevus, kes loob müstilist muusikat. Fever Ray teine album „Plunge” kutsub kuulajat piiluma maailma, kus valitseb imeline kaos.

Benzokai & Tont – Rap Music Rocks (Serious Serious, 2017)
Tondi & Benzokai „Rap Music Rocks” tuleb elektroonilise ambient’i kaugemast otsast, mille kahe-kolmeloolised miniväljaanded (siinkohal EP) tilguvad laiemasse teadvusesse üksiku kasseti või SoundCloudi lingi vahendusel või varahommikul kell neli mõnel suvisel elektroonilise muusika festivalil.

Vootele Ruusmaa – Krabisev poeet / Audioluule reisipäevik (2017)
Vootele Ruusmaa võib nüüd paariks kuuks aja maha võtta, sest äsja ilmus talt tervelt kaks audiokogumikku: autori esimene sooloplaat „Audioluule reisipäevik”, mis koondab värssi ja kargesse elektroonilisse muusikasse kätketud pilte autori Euroopa reisidelt, ning eesti luulevinüüle sämpliv EP „Krabisev poeet”.

Kurjam – Surm tappis ära (2017)
Igiliikurist pungilegendi Kurjami näiline regressioon ajalukku uue albumiga „Surm tappis ära” on tegelikult igati loogiline: kui tänapäeval punkarid ja hevivennad enam lõuga ei saa („Seda kurb on vaadata”), siis miks mitte võtta ette aeg, mil eestlased igal pool tappa olevat saanud.

Volruptus – Hessdalen (трип, 2017)
Island on müstiline maa ja selline on ka saareriigilt pärit techno. Selle elavaks näiteks on artistid, nagu Exos, Bjarki, Ruxpin, Sanasol või Ozy. Volruptus on selles skeenes uus nimi, kuid lühikese ajaga on ta suutnud enda tegemistega juba märkimisväärselt silma paista.