Müürileht

Rüüt kehastab Eestis taas esiplaanile kerkinud vaimustust pärimusmuusika vastu ning esindab autentset ja ehedat folki, mida on vürtsitatud laenudega erinevate žanrite helikeelest. „Kadakad” on rida kuuldepilte, muusikasse salvestatud ideid, impressioone, mis lummavad ja võluvad, olles samas ligipääsetavad ja mõistetavad.

Sibyl Vane’i aprillikuus välja antud endanimeline kauamängiv lööb juba esimese looga „Bomber” kõlama jõuliselt melanhoolse noodi, mis kumendab kogu teose tooni. Trio sõnul on nad omandanud uue suuna, andes kuulajale rohkem ruumi fantaasia kasutamiseks, mida toob esile ka albumi minimalistlik kujundus.

Siin leidub nii helget suurejoonelist hitipotentsiaali – „Kindralmidi” (see ongi hitt, tõeline õnnestumine), „Laanetaguse” (teine romantiline filmiviide) – kui ka siinkõnelejat rohkem köitnud tumedamaid meditatiivseid ambient techno maastikke, kus avanevad aeg-ajalt sügavikud…

„A Crow Looked At Me”, Phil Elverumi uus album, on kirjutatud pärast tema naise Geneviève’i surma – sündmust, mis jättis ta leseks ja üksikisaks nende pisitütrele. Plaadi kuulamine mõjub vuajeristlikult nagu tungimine mehe eraellu.

Tegemist on peamiselt improvisatsioonilise kõlaga lo-fi-jämmidega, mida iseloomustavad live-lindistuse saund ja eksootilise vaibiga helimaastikud, mis on ühtaegu soojad, hellitavad ja dub techno’le omaselt pulseerivad.

Hea muusika laveerib erinevate teadvustasandite vahel, miksib emotsioone, ajab vahel segadusse. Tartu Popi ja Roki Instituudi „Sfääride muusika” eksisteerib mitmes unikaalses maailmas korraga, piiludes kord sisse ühe ilma uksest, kord uidates kaugemale.

Trad.Attack!-i „Kullakarva” on mitmekesine ja mõneti mõtlemapanev kuulamine. Nagu koosseisule kohane, on ka sellel albumil Sandra-Jalmari-Tõnu puhast, pisut kuiva kütet.

Minu kätte sattus Valmar Schotteri (1969–2009) neljast CDst koosnev kogumik „Eluring” vaid nädal pärast 19. märtsi, kui möödus 100 aastat varalahkunud muusiku isa, tuntud silmaarsti Leo Schotteri sünnist.

Austraaliast pärit, kuid aastal 2013 Berliini kolinud post-wave’i trio Ascetic avaldas oma teise kauamängiva 2015. aasta talvel. Nüüd on selle plaadi kaks esimest lugu antud üle techno- ja noise-muusikale keskenduvale Saksa plaadileibelile Instruments of Discipline.

Eesti hiphopimaastikule on saabunud koolipoiss, kes teeb enesele omast asja ega ürita olla keegi teine. Sellel albumil ei kuule väljamõeldud pätiteemat, ähkivaid tütarlapsi, rahakrudinat või lausropendamist, mis paljude arvates räpi ägedaks teebki. Eik räägib sellest, mis parajasti ta mõtteis uitab, ehk sellest, kuidas ta seda maailma antud hetkes tunnetab.

Kahest loost ei piisa selleks, et ühe kollektiivi kõla täielikult mõista, ent kahest helikatkest, muljevoost on küllalt, et tekitada isu millegi enama järele. Holy Motorsi kütkestav heli kannab tuhandeid tähendusi, mis hõljuvad kusagil reaalsuse piiril ja muudavad taltsa teadvuse ärksaks.

Ei juhtu just tihti, et pärast albumi kuulamist seatakse sind küsimuse ette. Eelkõige jääme me mõtlema kindla emotsiooni, hinnangu, tooni või temaatika peale, kuid Artyom Astrovi uus ambient’i-projekt „Background Music (Vol 1)” teeb just seda.