Müürileht

„Memoriali” alustav „Epiloog” kõlab svengrünberglikult. Grünbergi puhul on huvitav, et tema loomingu kõige põnevam osa peitub lühikestes ja tontlikes fragmentides, mitte selgepiirilistes suurteostes. Võib-olla teatud tüüpi loojad ei tohigi oma parimaid teoseid kunagi kirjutada, sellega rikuksid nad kõik ära.

Dan Snaith on 36-aastane kanada päritolu artist. Tagasihoidlik ja lahke juba lapsepõlvest saati. Intellektuaal, kes omab doktorikraadi matemaatikas.

Liikmed ise oleksid küllap rahul, kui keegi nende muusikat kuulates psühhoosi satuks. Selline suhtumine on väga mässumeelne ja võiks öelda, et nende suhtumine on mäss inimkonna vastu. Ent kui lähemale minna, selgub, et nad on hoopis õrna hingega ja ei suuda taluda ühiskonna silmakirjalikkust ja kuritegusid ning soovivad lahendusena puhast hävingut.

Kuigi Nick Zammuto ja Paul de Jongi koostööprojekt The Books on nüüdseks hingusele läinud, on mehed oma innovaatilise muusikaga mitmetes ringkondades lausa kultuse staatuse saavutanud. Bänd kujutas endast veidrat segu helikollaažidest ja lummavast folgist ning kõlas teistmoodi kui kõik muu.

Ty Segall on vaieldamatult California garaažiroki-skeene valitseja. Löönud teiste seas kaasa sellistes bändides nagu Fuzz, White Fence ja Epsilons, ei paista mehe produktiivsusel lõppu tulevat, sest ta on leidnud aega nokitseda ka sooloalbumite kallal ning „Manipulator” on neist järjekorras juba seitsmes.

Kuhu küll jäi Amen break?

Kuidas kujutab loodust muusik, kelle lugude kompositsioone mõjutavad arvutimängud?

„I wear my body like a rotted peach / You can have it if you can handle the stink,” laulab Mike Hadreas ehk Perfume Genius oma kolmandal kauamängival „Too Bright”.

cirkl ehk Liis Ring olevat sattunud oma leibeli huviorbiiti nii, et Elleri kooli taustaga neiu riputas mõned lood SoundCloudi, Õunaviks sattus neile pooljuhtumisi peale ja tahtis kohe plaadi teha... Kõlab nagu muinasjutt? Aga „Fables of a Faraway Land” ongi muinasjutuline album.

Jan Helsingi debüütalbum kõlab mitmes mõttes nagu aasta 2007 – see tähendab, et veidi tuttavalt. Sestap on „Kajalood” tõepoolest oma nime väärt – kaja ulatub tagasi sinna, kus indie veel natuke puhtama ja vähem elektroonilise varjundiga oli.

Flowdan, briti grime-skeene hiiglase Roll Deepi üks liikmetest, avaldas selle aasta juunis oma esimese soolo-EP, mille andis välja Hyperdub. Viimast juhib muide teine elektroonilise muusika maastikul legendi staatusesse kerkinud mees Kode9.

Uue ja tundmatu artisti areenile ilmumisega kaasnes palju furoori – ei publik ega spetsialistid saanud esialgu asjale sõrme peale, et millega siis õieti tegu. On see ballaadi-popp, RnB, trip hop või tont teab mis?