Müürileht

Mäletan oma esimest MC-bättli külaskäiku Von Krahlis üsna häguselt, aga üks hetk, mis sellest ajast...

Ma mäletan väga selgelt, kus ja millal ma kuulsin esimest korda Zebra Islandit. 2011. aastal olin mõned päevad enne jõule õhtul hilja kontoris istumas, sest tähtajad olid kukkumas. Väsinud ja juhe koos, otsustasin teha pausi ja otsida netist ühe hea loo kuulamiseks. Keegi oli just jaganud mingi uue eesti bändi lugu „Falling Through” ja mõtlesin korraks kuulata. Ja siis ma kuulasin seda vähemalt kümme korda järjest ja ei saanud üldse aru, kes nad on ja kust nad välja ilmusid ja kuidas see nii hea on.

Hüpnagoogia/hauntoloogia on ehk juba eilse-üleeilse päeva moesõnad, aga ega siis otsekui unenäost väljasopistunud muusika lõppenud pole. „After Hoursit” võiks pidada kontseptalbumiks, millel ületunnitööst kurnatud rööprapsija kuulmekilede vahel avanevad vana Euroopa escherlikult moonutatud lossikoridorid, kus kummitavad kõhetud krahvid, kel sajandite saladused ja suguvõsa intriigid slepiks järel.

Selle bändi ja plaadi lugu võib jutustada justkui kujuteldava Skandinaavia õudusfilmi süžeed – seltskond hipisid läheb droogidest põhjustatud läbipõlemise järel metsa sisemist tasakaalu otsima ja siis...

Ma ei tea, kas asi on minus, helitöös või helitöö kuulamise ajastuses, aga olen täheldanud, et neil kordadel, kui olen kuulanud Autharktose albumit nimega „Skyscrapers Wrapped Up In Vines”, hakkavad mõtted mul peas kuidagi tavapärasest rohkem ringi sebima, üksteise vastu põrkuma ning laamendama.

Muusikale pandud rõhk filmides tundub mulle viimasel ajal üha tugevamana. Mõneti on see ka loogiline...

„Nagu mulle meeldib väga Põhjamaade Hirm, aga tean temast väga vähe… ” algab eesti hiphopi...

Wrupk Urei debüüt, kaua kaunikene „Kõik saab korda”, oli juba isegi vahva eklektiline tükk, aga...

Võid olla sündinud Nõukogude Liidus ja Kohtla-Järvel, aga kui oled kasvanud muusikasse, siis võid ehitada endale sellest tiivulise sõiduki, mis tuiskab Monte Carlost Riosse ja Friscost St. Tropezi.

Kahemehekollektiiv rasKatarsis (Urmo Mets ja Lauri Eltermaa) tähistas albumi ilmumist kiiduväärt moel: lisaks installatsioonile ja...

Juba tänavuselt Schillingu kogumikult hakkas Brooklyni krišnaõekeste duo Prince Rama mulle kõrva, aga festivalile ma...

Hommikul ärkan ja püüan kahe hoole ja armastusega valmistatud, pealtnäha tavalise võileiva söömise juures meenutada...