Müürileht

Mari Kalkun paneb käest kandle, viiuli, vibrafoni, väiksed löökriistad, klaveri, elektrioreli ja saunaviha. Mari Kalkun seab sind istuma Leila Holtsi, Triinu Laane, Jaan Kaplinski ja Hasso Krulli kõrvale.

Et igal tsirgul oma laul, vilistavad ka „Kiriküüt” ja koostöös Sander Möldriga ilmunud „Lendas meie kopelisse” lugusid erineval viisil.

Saarte-Eesti pärimusse sukeldudes on Tintura leidnud plaadi jagu palu, mis mõjuvad siin tänu oma senisele alatuntusele värskelt.

Esimese lühialbumiga laob maria kallastu vundamendi loometeele, kus temast võib kasvada vabalt nii popstaar kui ka underground-diiva.

Liis Ringi värske üllitis hakkab kõrva õhulise õrnuse ja kihilise hõrkusega, isegi teatava viirastuslikkusega.

Kui võtta Siemens Nokia väljalase „Ebarealju” lühidalt kokku, saaks öelda vaid, et see on kaheksateist minutit puhast pulli.

Võimalik, et kõik ei tea seda veel või on selle vahepeal ära unustanud: eesti popmuusikas ei pea tegema seda, mida teised ees teevad.

Judith Partsi esimene sooloalbum on õhuline ja sensuaalne, isegi nõiduslik.

Bassimuusika renessansist on viimasel ajal palju räägitud ja Dima Disk tõestab oma EPga ilmekalt, et reivimuusika eilne on praegu aktuaalsem kui kunagi varem.

Misha Panfilovi erakordselt sagedaste reliiside puhul taban end tihti mõtisklemast, kas tal on ikka ööpäevas sama palju tunde kui kõigil teistel lihtsurelikel.

Albumil „Universal Language” on Silky Stepsiks arenenud kollektiiv oma helikeelt täiustanud ja lihvinud ning tulemuseks on igati stiilipuhas nüüdisaegne diskens.

Istunud jõekaldal kord koos kaks viisakat teadurit – üks hoidis piipu, teine salvestit. Ühel oli kaja, teisel süntesaator.