Müürileht

Erkki Tero laseb esinejanime Djerro alt välja antud uue sooloplaadiga „XXmagick” valla ambient’i hallutsinogeense DNA ning pakub muusikat autoerootilisteks rituaalideks ja anonüümseks uitamiseks.

Gagarini kosmoselend, Neil Armstrongi esimene jalajälg kuul, raudse eesriide taga küpsenud aegumatud funk’i-rütmid – nendest lähtepunktidest kogutud inspiratsioonist on traageldatud osavalt kokku bändi Estrada Orchestra ridades ning YouTube’i kanaliga Funked Up East tuntust kogunud Misha Panfilovi värskeim muusikaline kõrvalehüpe.

Mr Jazzy Bubblez on kohalik biidimeister. Mees, kellest sa ehk varem väga kuulnudki pole, kuid kes klopsib nii eesti kui ka välismaise riimitoodangu põhjaks džässiseid, ent samal ajal tugevat hiphopirusikat vibutavaid biite, millesse on segatud paras annus kosmost ja räpile kohast testosterooni.

Siinsete naisprodutsentide nimistu võib olla lühike, ent kui sealt midagi esile tõuseb, võib see tuua endaga kaasa mõne sellise tütarlapse, nagu on Kerttu, kelle käe all rulluvad biidid, sämplid ja klaverihelid lahti sama agaralt kui punane vaip enne Oscarite jagamist. Siin on uued oodid kaduvale suvele ja igavikku vajunud mõistele „suitsukattes baarid”.

Tiit Kikase ja Cätlin Mägi pärimusreiv keerab folgiekvaatori külili ning annab rahvamuusikale uued mõõtmed.

Kui oled sattunud või satud tulevikus peole, kus on juhtumisi laval üksik mees ja suur müstiline kast, võib eeldada, et tegu on Toomas Savi ning tema elektroonikaprojektiga Motobor, mille helid valmivad mehe enda ehitatud masinatega.

Kohaliku noise’i-revolutsiooni pea tõuseb üha kõrgemale – siin on eksemplar, mis talletab mürasse muu hulgas Hulluks Paruniks tituleeritud Ungern von Sternbergi Mongoolia-madistamisi ja muudab lummavaks helid, millest kangastuvad esialgu monotoonsus ning kõikumine maniakaalsete episoodide piiril. Sõna saab Threes And Will.

Seal, kus hiphop tungib džässi suitsusele pärusmaale, mille väravas seisavad dub’i pulseerivad rütmid, tegutseb uue eesti biidi järjekordne saadik Abstract Detail. Eelmisel kuul andis ta välja oma esimese EP „Dreamscape”, mille pealkiri räägib ise plaadi helipildi eest. Liikumisele punktist A punkti B ehk teele DJ-puldist produtsenditooli palusime aga tal endal valgustava pilgu heita.

Juba pea 20 aastat eesti muusikas ilma teinud Paul Ojat ei saa lahterdada küll uue tegija kategooriasse, kuid eelmise aasta lõpul Genkaga kahasse tehtud albumil, mis sõidab just meie seekordse UEB kaanestaari biidi peal, lendab uut energiat sütitavaid sädemeid nagu vana aasta õhtul ilutulestikurakette.

Teknorõhkkond on siinse muusikaskeene üle üha tugevamat võimust võtmas – seekordse UEB radaril on kunstniku ja DJ Mihkel Maripuu industriaalset heli õhku paiskav sooloprojekt.

Kui oma tantsulavastuse jaoks kirjutatud helitöödes eksperimenteerib eelkõige koreograafi ja tantsijana tuntud Rene Köster spirituaalsuse ja kunstimuusika segamisega, siis Neo Zioni „igapäevalooming” seikleb pigem tumeda tekno kanalites.

90ndate algusest nõukogudeaegsetel süntidel helisid kütnud Out-Or segab vana kooli acid’it, pulbitsevat reivikultuuri ja modernseid gruuve ning pakub õige pea uut muusikat.