Müürileht

Steriliseerimine on teema, mis kipub Eestis, kus räägitakse palju madalast iibest, hüsteeriat tekitama. Aga milline näeb pilt välja siis, kui eemaldame riiklikud prillid?

Veel mõni põlvkond tagasi tähistas väljend „kõigi mugavustega elu” jagatud unistusi. Nüüd on sellest saanud kinnisvaraportaalide tühja retoorika osa. Mõnus ja mugavustega elu ise on osutunud hoopis tervisele kahjulikuks. Milline on aga elu kõigi ebamugavustega, olgu siis omal valikul või elu enese sunnil?

„Vasaksirge” annab rusikahoobi tühikäigul kulgevatele majandusaruteludele. Seekord selgitame, millest tühikäik on tingitud ja kellele on see kasulik.

Kui varasemalt seostati lumehelbekesi Ameerikas toimunud keelamise, vaigistamise ja solvumise praktikatega, mis pidid karikatuurselt illustreerima noorsoo suutmatust ebamugavustega toime tulla, siis nüüdseks võib kõige suuremateks lumehelbekesteks pidada paremäärmuslaste toetajaid.

Ühiskondade moderniseerimisprojekti keskmes on olnud valgustusajast pärit arusaam ratsionaalsest inimesest. Viimaste kümnendite irratsionaalsuspuhangud näitavad, et tegemist on müüdiga, mida uskuma jäädes saeb inimkond oksa, millel istub.

Kuigi müük käib Telegramis ja maksmine krüptos, peab narkootikumide omanikuvahetus toimuma ikka kuskil õues. Proovisime teada saada, kuidas suhtub oma töösse, aga ka narkokultuuri laiemalt peidikumeister ehk droppija. 

Kas saavutus on saavutajale alati tore ning mis kasu on võidust, kui sellest on raske rõõmugi tunda? Kas kasvatada lapsi usus, et nende edasine (potentsiaalne) edukus kaalub üles praegused pisarad, või keskenduda pigem õnne- ja väärtusetundele?

Noorte meeste radikaliseerumine pole paratamatus. Selle leevendamiseks on meetmeid alates haridussüsteemi reformimisest kuni avameelsete kübervestlusteni.

Kulka esseekonkursi võidutöö, mis avaldati pseudonüümi alt, tõstatab küsimuse, kellel on õigus kelle nimel ja nime all sõna võtta.* Minu jaoks jääb peamisena sõelale empaatiaprobleem. Astuda esseed kirjutades kellegi teise kingadesse või pugeda lausa tema nahka on ju empaatiline žest?

Olukord, kus ookeani tagant tulevad sõnumid muutuvad hämusemaks, kliimamuutusi eitatakse, Ukraina abistamine lõpetatakse ja sihikule on võetud vähemuste õigused, mõjutab paratamatult ka meie elu. Halvim, mida praegu teha, on meeleheitele alla vanduda või mõelda, et meid see ei puuduta.

Riigikaitse ei tähenda juba ammu ainult kahureid ja miine, rindejoon ulatub meie pähe. Seda luuakse sõnade, piltide ja narratiividega, mis pääsevad mõjule ja toimivad hirmutavalt, kui me neid kollektiivselt uskuma jääme.

Kaitsedemokraatia lubadus julgeoleku tagamiseks demokraatlikke vabadusi piirata näib populistidele ahvatlev. Ometi võib Eesti näitel öelda, et see ahvatlus libiseb parempopulistide käeulatusest eemale ja võib neile suisa kahju teha.