Müürileht

Milliste identiteediküsimustega tegeletakse teisel pool polaarjoont?

Kui olin esimest korda Jeruusalemmast pärit palestiinlastega suhelnud, avasin Google’i otsingumootori, et linna kohta rohkem teada saada. Esialgu tundus kõik lihtne ja loogiline – Jeruusalemm on „Iisraeli pealinn”. Kuid mida rohkem lugesin ja palestiinlastega läbi käisin, seda enam koorus lahti olukord, mida Iisraeli propaganda ja Lääne meedia on aastaid matta proovinud.

Kindel on see, et hea naaber on tingimata üks äärmiselt väärt leiutis.

Riiklikud siirderiitused ja mesinädalad on justkui seljataga, nüüd võiks vaadata, kuidas mööda teisi Maslow’ püramiidi astmeid astuma hakata. Aga ega üleminek ei tähenda veel kohalejõudmist.

Räägime asjast – kuidas tuua Eestisse maailmaartiste ja miks see meile kasulik on? Miks on hetkel nii, et siia jõuavad ainult teatud artistid, aga Taylor Swift, Harry Styles, Justin Timberlake, Maroon 5 ja paljud teised mitte? Mida saaksime teha, et seda tendentsi muuta?

Kas me tahame elada maailmas, mis juhindub pidevalt soolestikus toimuvast? Kas tähelepanumajanduse punutud kõikehaaravast võrgustikust on võimalik välja murda?

Alkoholikultuuri kujundamisse saame me sõprade, elukaaslaste, abikaasade, poegade, tütarde, isade, emade, õdede ja vendadena panustada kõik.

See, et kultuur on võitlusväli, on vana fakt, mida kinnitavad hiljutised näited. Nagu ka raha, mida kultuurile eraldatakse ja mille eest seda ostetakse, võib olla määrdunud, räpane ja isegi verine.

Tallinn on väga pikalt olnud autousu raudne kants, kus igasugu reformaatorite üle on irvitatud ja muutmissurvele tuimalt otsa vaadatud. Aga lumepall on veerema läinud ja äkki varsti polegi paljudel tuiksoontel jalakäija enam nii rõve amet.

Und nähakse liiga tihti mitte ainult „ajaraiskamisena”, vaid lausa probleemina – millenagi, mida tuleks justkui tingimata optimeerida, minimeerida, modifitseerida…

Muusikakriitika kadumine võib näida lugejanumbrite mõttes õigustatud, ometi on plaadiarvustus oluline muusikalooline dokument.

Eesti seadusandjad peavad tegema tänavu olulise otsuse: kas Eestist saab lähitulevikus tuumariik või mitte? Ametis olev valitsus on algusest peale rõhutanud, et nii kaaluka valiku tegemine peab tuginema faktidele. Ainult faktidele rõhumisel kaovad aga silmist demokraatia teised alusväärtused, nagu läbipaistvus ja kaasatus.