Müürileht

YouTube’is on kogunud miljoneid jälgijaid mees, kes ehitab oma kanalil ilma igasuguste kättesaadavate tehnoloogiliste leiutisteta onne, tulekoldeid ning algelisi jahi- ja tööriistu. ASMRi vibe’iga videod, milles on peamiselt kuulda kividega toksimist, oksade murdmist, tule praksumist ja saviga mäkerdamist.

Kas tasub ikka päevast päeva elada millegi ootuses – äkki homme, äkki suvel… – või kogu aeg sinna-tänna sehkendada ja talupoeglikult tööd rügada – niita, istutada, väetada, rohida? Äkki oleks targem sel suvel hoopis paigal istuda?

Seadusandja soov piirata jätkuvalt alaealiste ligipääsu vaimse tervise spetsialistidele tähendab, et tulevikus satuvad psühholoogide ja psühhiaatrite juurde paremal juhul seda raskemad juhtumid, halvemal aga ei jõuagi spetsialisti abist ilma jäänud laps täisikka. 

Siseministeeriumis küpseb seadusemuudatus, mis pöörab küsitavatele riskidele osutades ümber õpirände senised põhimõtted ja mille tulemusena kaotab riik miljoneid maksutulu. Tagatipuks võib see tuua kaasa senisest tasuta kõrghariduse mudelist loobumise. 

Avaldame täna Tallinnas toimunud solidaarsusaktsioonil Black Lives Matter kõlanud Eestis elava ameeriklase Jene Walkeri kõne. Ürituse eesmärgiks oli avaldada toetust mustanahalisele kogukonnale USAs, kuid enamgi veel vähemuskogukondadele Eestis, kes on siin kokku puutunud rassismiga.

Leedu ettevõte Grigeo, kes juhtis aasta alguses teadlikult reovett Kura lahte, müüb oma tooteid nüüd Eestis supersoodsa hinnaga. Nii on lahkunud poest Grigeo tualettpaberiga ka muidu keskkonna- teadlikud inimesed. Just seepärast ei saa toodetega kaasnevate keskkondlike ja sotsiaalsete riskide hindamist jätta ebapiisava teabe korral tarbijate õlgadele.

Inimesed Cape Canaveralist kosmosesse lendamas, meeleavaldused ja põlevad politseiautod USAs, globaalne viirusepandeemia. Kirjeldatud sündmused võiksid olla võetud ka ajalehtede pealkirjadest aastal 1968: Apollo missioonid, Martin Luther Kingi tapmise järgsed rahutused, Hongkongi gripp.

Noortel kirjanikel ja muusikutel võib Eesti kitsas kultuurivõrgustikus oma loomingu nähtavaks tegemine osutuda keerulisemaks, kui esialgu paistab. Lisaks jääb puudu tagasisidest, mille abil oma loodut lihvida.

Kui üliõpilane soovib juba õpingute ajal teadusmaailma uksest sisse astuda, ei suhtuta temasse kohe kui võrdsesse kolleegi. Sellegipoolest on võimalik ka tudengina teadust teha ja selles osaleda ning see muudab õpinguaastad kordi tulutoovamaks ja põnevamaks. Millised on võimalused?

On paradoksaalne, et kui kriisiajal on meediaväljaanded auditooriumi tähelepanu keskpunktis, siis sealsamas on vähenenud märgatavalt reklaamiandjate hulk, kellest sõltub praeguse ärimudeli järgi ajakirjanduse elujõulisus.

Liialdamata võib öelda, et eriolukorra piirangud tegi üldse võimalikuks infoühiskonna tehnoloogia ning uuenduslikud rakendused on aidanud ka otseselt pandeemia leviku vastu võidelda, ent tundlike isikuandmete kasutamine kätkeb endas alati ka riske.

Nutitehnika ja tehisintellekti võidukäigust hoolimata immitseb 21. sajandil nii popkultuurist kui ka sotsiaalmeediast ihalust mineviku järele, mis pakub vaimset toetuspunkti isegi praegustes karantiinioludes.