Müürileht

Müüdis Z-generatsioonist on peategelasteks meemid, Instagram, supertarbimine ja tööpõlgus. Kuigi 21. sajandi stereotüübid on kirjutatud just sellele põlvkonnale otsaette, elab Z-maailma reeglite järgi suurem osa inimkonnast.

Pikka aega vindunud põlvkondlik vastasseis leidis seni väljenduse üksikutes vihastes turtsatustes avalikus ruumis. Nüüdseks on selge, et käimas on globaalne lumehelbekeste ja kaerahelbekeste vaheline väärtuskonflikt.

Tartu Ülikooli vanemteadur Aimar Ventsel kirjutab Feministeeriumis, et Eestis pole käimas maskuliinsuse kriis, vaid vastupidi, siin on säilinud võimalused kunagise nõukogude proletaarse maskuliinsuse kohandumiseks uutesse oludesse.

Kas põlvkondade jaotamine x-ideks, y-teks ja z-ideks on üleüldse põhjendatud (ja kes üldse tulevad pärast neid? a-d?) või lihtsalt meelevaldne? Kas ükski põlvkond kannab endas midagi põhimõtteliselt uut?

Lähisuhete puhul ei pea olema vaikivaks eelduseks monogaamia. Polüamooria on samm teistsuguse normaalsuse suunas, kus on rohkem partnereid, tundeid, võimalusi ja riske, aga ka rohkelt enesearengupotentsiaali.

Lesbidel, geidel, biseksuaalidel ja transsoolistel tuleb heterotest tihedamini ette, et perekonnana üksteise eest hoolitsevaid inimesi on terve võrgustik. Samas pole see mõnikord mitte isiklik valik, vaid rõhuvate struktuuride loodud sundolukord.

Armastuse teed on kummalised. Ühel hetkel oled pealaest jalatallani üleni selle magusas nektaris, järgmisel on sind sellest välja heidetud ning seisad ihuüksinda läbiligunenult ja eksinult pimedas öös.

Peaaegu iga teine eestlane on oma kolleegiga suhtes olnud või selliseid suhteid kõrvalt näinud. Kontoriromansid mõjutavad organisatsiooni liikmete tööviljakust, omavahelist läbisaamist, kommunikatsiooni ning sageli ka kogu organisatsiooni ennast.

Selle asemel et näha lapsi numbritena rahvastikuregistris ja nõuda kõigilt naistelt selle numbri kasvatamist, peaksime austama inimeste õigust valida lastevabadus.

Kui vaadelda armastust Darwini teooriate kontekstis, mahub suur ja ülev tunne ühte lihtsasse loogikavalemisse.

Mismoodi toimivad suhted, mis kohanduvad liigselt stereotüüpide, käibetõdede ja normidega? Kuidas aga need, milles on tähtsamale kohale seatud indiviidi õnn, mina? Või on viimased hoopis isekad?

Moodsas maailmas ei jagu lähedust ja tähelepanu paraku kõigile. Briti valitsus näitas üksindusministri ametipositsiooniga, et senine majandustulemusi esikohale seadnud poliitika on mõjunud negatiivselt kogukonnatundele ja tekitanud miljonites vaimset heitumust.