Müürileht

Inimene on igavene kolonisaator – loodusele vastanduja, kelle ees elurikkus taandub. Inimkonna hetkelise vohamise tõttu kannatavad teised taime- ja loomaliigid, kelle olemasolust sõltub ometi ka inimliigi enda edasine saatus.

Helen Tammemäe arvab, et kui erinevad osapooled suudaksid vaidlemise asemel üksteist ka pisut kuulata ning oma teadmised sünkrooni viia, võiks juba praegu normaliseeruda tasakaal selle vahel, kas ja kui palju on kellelgi mõistlik loomseid produkte tarbida ning millises mahus ja mil viisil on mõistlik „toota”.

Erinevates ühiskonnakorra tingimustes elamine tekitab võrdlusmomendi ning annab perspektiivi tänapäeva mõistmiseks. Ent ka ajal, mil kõige tavalisemad inimõigused kätte on võideldud, võib vabadus tunduda piiritletud või tekkida tahtmine mässata.

Berliini eestlane Peeter Kormašov leiab hipisaare reisikirja ja selle vastuseid lugenuna, et noored eestlased peaksidki välismaal ära käima, et siis targemana tagasi tulla. Eesti ühiskond on nii väike, et iga muutus annab vahetu tulemuse.

Taasavaldame Memokraadis ilmunud ettevõtja Sten Tamkivi Riigikogus peetud kõne sellest, kuidas saavad idufirmad panustada Eesti ühiskonna üldisesse majanduslikku ja sotsiaalsesse arengusse.

Ettevõtja Madis Müür vastab oma blogis rahaasjad.ee Müürilehe veebis avaldatud reisikirjale hipisaarelt, et oma kohta elus saab leida erialasest eneseteostusest kapitalistlikus ühiskonnas.

Lennureisijate kohalolutunne moondub transiitkoridores järgmist starti oodates nii, et nad ei suuda kodus enam rahu leida, käivad ringi nagu kuutõbised ning unustavad emakeele.

Reisimine on osa jõuka Lääne inimese elustiilist – eneseotsingud Balil, suusareisid Šveitsi mägedes, kiire talvine päevituspeatus Kanaaridel jne. Selline üleilmne liikumine on juba nii tavaline, et nendel reisidel tuleb vaevu ette vajadust väljuda oma mugavustsoonist. Kuid tera teine pool on rännuteel etteantud rajalt kõrvalekaldumine, kaitsvate hotelliväravate seljataha jätmine – tee tundmatusse.

Berk Vaher teeb ülevaate selleaastase Tallinn Music Weeki konverentsiprogrammist, kus pistsid kogukondlikkuse, ööelu, hariduse ja muudel teemadel rinda Londoni öölinnapea Amy Lamé ja kohalikud poliitikud, kelle ettekujutus tulevikulinnast osutus väikekodanlikult madalalennuliseks.

Huumorietiketti pole keegi kontekstispetsiifilisuse tõttu kirja pannud, kuid multikultuurses ühiskonnas, kus otseselt rassistlikud, seksistlikud ja homofoobsed väljendused on põlu all, tasub endalt üha rohkem küsida, kas ja millist nalja üldse tohib teha.

Naljaga on see naljakas asi, et ühelt poolt on ta hästi lihtne ja teisalt hästi keeruline. Ühelt poolt tuleb ta iseenesest, näiteks igasuguses veebi- või muiduvestluses sõprade või sugulastega, Facebookis või kohvikus, tuleb kutsumata ja tellimata, peaaegu mõtlemata. Aga teisalt võib temaga üsna kergesti üle piiri minna, võib mööda rääkida, tahtmatult teisi solvata.

Tartu Ülikooli sotsioloogia eriala doktorandid Eveliis Padar ja Häli Tarum kritiseerivad MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi hiljutist pressiteadet, et samasooliste suhteid ei pea enamus Eesti kodanikest mitte kunagi õigustatuks, öeldes, et uuring on läbi viidud ebateaduslikel alustel.