Müürileht

Järgmise arutelu eesmärk on otsida seoseid asjade ja piltide vahel ning vastata lõpuks ometi küsimusele, miks on virtuaalsete jänkukõrvadega selfid nii populaarsed.

Visuaalse sisu vohamine on tõuganud selle loojad märkamatult kujutise hegemoonia lõksu, milles reaalsus on rakendatud kuvandiloome vankri ette. Selleks kasutatakse seejuures reklaamitööstusest laenatud tööriistakasti.

Ma hindan ümbritsevas ühetaolisuses neid, kes julgevad eristuda – neid, kes tekitavad visuaalkultuuri värskendavaid erroreid ning rikastavad seeläbi meie ühist mõtteruumi uute ideede ja kujunditega.

Reedel, 18. augustil algab Viljandis alternatiivkultuuri ja peavoolu vahel ühisosi otsiv kunstifestival QQ. Sel puhul välja antud Müürilehe erinumbri avab Erik Alalooga, kes ütleb, et subkultuur ei ole mitte luuserite klubi, vaid sinna koonduvad inimesed, keda tõmbab tundmatu poole.

Inimese ülimuslikkusse on kerge uskuda, sest seda on toetanud üldine ühiskonnas käibel olev eetiline paradigma. Seesama mõtteviis on lubanud ka loomi masinatena käsitleda. Ma ei ole ainus, kellele tundub hoopis vastupidi – loomade ekspluateerimine on tervikuna ebaeetiline tegevus.

Inimene on igavene kolonisaator – loodusele vastanduja, kelle ees elurikkus taandub. Inimkonna hetkelise vohamise tõttu kannatavad teised taime- ja loomaliigid, kelle olemasolust sõltub ometi ka inimliigi enda edasine saatus.

Helen Tammemäe arvab, et kui erinevad osapooled suudaksid vaidlemise asemel üksteist ka pisut kuulata ning oma teadmised sünkrooni viia, võiks juba praegu normaliseeruda tasakaal selle vahel, kas ja kui palju on kellelgi mõistlik loomseid produkte tarbida ning millises mahus ja mil viisil on mõistlik „toota”.

Erinevates ühiskonnakorra tingimustes elamine tekitab võrdlusmomendi ning annab perspektiivi tänapäeva mõistmiseks. Ent ka ajal, mil kõige tavalisemad inimõigused kätte on võideldud, võib vabadus tunduda piiritletud või tekkida tahtmine mässata.

Berliini eestlane Peeter Kormašov leiab hipisaare reisikirja ja selle vastuseid lugenuna, et noored eestlased peaksidki välismaal ära käima, et siis targemana tagasi tulla. Eesti ühiskond on nii väike, et iga muutus annab vahetu tulemuse.

Taasavaldame Memokraadis ilmunud ettevõtja Sten Tamkivi Riigikogus peetud kõne sellest, kuidas saavad idufirmad panustada Eesti ühiskonna üldisesse majanduslikku ja sotsiaalsesse arengusse.

Ettevõtja Madis Müür vastab oma blogis rahaasjad.ee Müürilehe veebis avaldatud reisikirjale hipisaarelt, et oma kohta elus saab leida erialasest eneseteostusest kapitalistlikus ühiskonnas.

Lennureisijate kohalolutunne moondub transiitkoridores järgmist starti oodates nii, et nad ei suuda kodus enam rahu leida, käivad ringi nagu kuutõbised ning unustavad emakeele.