Müürileht

Eesti avalikkuses Iisraeli-Palestiina konflikti ümber lahvatanud arutelud panevad küsima, mida tähendab terrorism ning kellele ja kuidas rakenduvad inimõigused.

Uimastitega kaasnevaid kahjusid aitaks vähendada pelgalt see, kui me ise näiteks peol, festivalil või muus keskkonnas teiste suhtes tähelepanelikumad oleme.

Viimaste nädalate meediaveergude jälgimine on kinnitanud, et on toimumas mustvalge meediasõda, kus pooled on ette valitud ja pooltoonidele ei ole eriti ruumi.

Olla filmirežissöör, ent miks mitte ka stsenarist või keegi muu, Eestis – see nõuab küllaltki sihikindlat fanatismi, oma unistuse toetamist muu töö või projektidega ja pisut ka pimedat läbimurdelootust.

Valner Valme pakub vastuargumente Raadio 2 õhtuse vööndi sulgemist põhjendavatale väidetele.

Kelle nägu on automaksu-vastased ja kelle lood on kuulmata?

Sõnaga „tühistamiskultuur” lehvitamisest on saanud ülilihtne, aga ootamatult tõhus retooriline õlgmehike, mille abiga saab 1) tähelepanu tegelikelt probleemidelt kõrvale nihutada, 2) end ohvrina näidata ning 3) uusi toetajaid leida.

Oktoobrikuu Müürileht on kui muinasroomlaste kahe näoga jumal Janus: üks nägu väljendab sõprust ja teine kohalikku DJ-kultuuri. Mõlemad näod janunevad aga sooja ühistunde järele, mida sõprus ja muusika kahtlemata pakuvad.

Meie suurt armastust maasturite vastu võib seostada lombi tagant tuleva kultuurilise mõju ning sealse seadusega, mis seadis 1975. aastal sõiduautode kütusetarbimisele senisest rangemad piirangud.

Privaatsus on vastuolusid ja kuratlikke nüansse täis teema, milles kohtuvad õigused, kohustused, subjektiivsed tajud ja abstraktsed andmemassiivid.

Nädalavahetusel lahvatanud skandaal Pere Sihtkapitali ümber on tänuväärselt juhtinud avalikkuse tähelepanu sellele, kuidas üks erakond on rahvastikupoliitika tegemise, uurimise ja sellest kõnelemise Eestis põhimõtteliselt omastanud.

Eri kriisides ja eri platvormide elukaartes karastunud inimestel on küllap suurem oskus eristada, missugust sisu mis eesmärkidel luuakse ja ette söödetakse.