Müürileht

Sõnaga „tühistamiskultuur” lehvitamisest on saanud ülilihtne, aga ootamatult tõhus retooriline õlgmehike, mille abiga saab 1) tähelepanu tegelikelt probleemidelt kõrvale nihutada, 2) end ohvrina näidata ning 3) uusi toetajaid leida.

Oktoobrikuu Müürileht on kui muinasroomlaste kahe näoga jumal Janus: üks nägu väljendab sõprust ja teine kohalikku DJ-kultuuri. Mõlemad näod janunevad aga sooja ühistunde järele, mida sõprus ja muusika kahtlemata pakuvad.

Meie suurt armastust maasturite vastu võib seostada lombi tagant tuleva kultuurilise mõju ning sealse seadusega, mis seadis 1975. aastal sõiduautode kütusetarbimisele senisest rangemad piirangud.

Privaatsus on vastuolusid ja kuratlikke nüansse täis teema, milles kohtuvad õigused, kohustused, subjektiivsed tajud ja abstraktsed andmemassiivid.

Nädalavahetusel lahvatanud skandaal Pere Sihtkapitali ümber on tänuväärselt juhtinud avalikkuse tähelepanu sellele, kuidas üks erakond on rahvastikupoliitika tegemise, uurimise ja sellest kõnelemise Eestis põhimõtteliselt omastanud.

Eri kriisides ja eri platvormide elukaartes karastunud inimestel on küllap suurem oskus eristada, missugust sisu mis eesmärkidel luuakse ja ette söödetakse.

Pikk ja kurnav võitlus abieluvõrdsuse eest näib viimaks olevat lõpusirgel.

Viimase aasta jooksul on Eestis korraldatud mitmeid sõjavastaseid protestiaktsioone, kuid mõni protestija võetakse vahi alla, samas kui teine saab kiita. Millest selline erinevus?

On aeg näidata kindlameelset valmisolekut öelda homofoobidele head aega ning seista sõnade, rahakottide ja vajaduse korral kehadega kväärinimeste eest. Ma ei pea silmas täielikku sidemete läbilõikamist, vaid lõpuks selle punase joone tõmbamist: kväärinimeste baasõiguste üle väitlemise aeg peaks läbi olema.

Ei ole olemas halbu asju, vaid loeb see, kuidas me neid kasutame.

Kas sõda Ukrainas tähendab, et vene rahvusest kirjanikel ja kultuuritegelastel, sh nendel, kes on väljendanud selgelt oma vastuseisu ja põlgust Putini režiimi suhtes, jääb üle ainult vaikida, kuni vaikivad kahurid?

Iga festival, ükskõik kui tore ja inspireeriv, saab ükskord läbi ja võib ilmneda, et järgnev argipäev on sama hall ja murelik kui eelnevgi.