Müürileht

Kas sõda Ukrainas tähendab, et vene rahvusest kirjanikel ja kultuuritegelastel, sh nendel, kes on väljendanud selgelt oma vastuseisu ja põlgust Putini režiimi suhtes, jääb üle ainult vaikida, kuni vaikivad kahurid?

Iga festival, ükskõik kui tore ja inspireeriv, saab ükskord läbi ja võib ilmneda, et järgnev argipäev on sama hall ja murelik kui eelnevgi.

Kelle jalas on betoonkingad ning kuhu kolivad kultuur ja ööelu siis, kui tehased, angaarid, külmlaod ja garaažid otsa saavad?

Jätkusuutlikku aktivisti iseloomustab radikaalne protest. Kõige radikaalsem protestivorm tempokas saavutus. Tekst pälvis esseekonkursil „Hoolimise üledoos” teise preemia.

Henri Kõiv jagab keerutamata põhjuseid, miks ta „Savvusanna sõsaraid" vaadates kadedust tundis.

Hiljuti Tallinn Fashion Weeki tabanud kevadtormi valguses arutleb moekunstnik Karl Joonas Alamaa päevakommentaaris selle üle, milline on kohaliku moevaldkonna kasvulava ja tugivõrk noorte moeloojate jaoks.

Vahel tuleb beebil, kunstiteosel, sõprusgrupil või kultuurilehel käest lahti lasta ning lubada tal ringi kolada, põlv veriseks kukkuda ja kontrollimatuse ebamugavust taluda. Ainult nii saab aru, kust lähevad piirid ja milleks neid vaja on.

Ajaaken otsustavaks tegutsemiseks ja jätkusuutliku tuleviku tagamiseks ei ole veel sulgunud, aga see on juhtumas.

Valijad on rääkinud. Seekord valjemini kui ei kunagi varem taasiseseisvunud Eestis. Nad on seekord häälekalt nõudnud Eestit, mis oleks liberaalne, lääne poole vaatav ja kaitstud.

Algas see siis 2019. aastal või varem, aga igal juhul võib öelda, et oleme igapäevase verbaalselt vägivaldse poliitilise sfääriga juba harjunud, võib-olla isegi leppinud. Leidub sellest ehk väljapääs; ons vägivallatsejate rünnaku alla sattunuil üldse võimalik ohvripositsiooni vältida?

Vägivald vaatab meile vastu kodus, koolis, tööl, tänaval, internetis, meedias jne. Pea liiva alla peitmine ei aita. Muutuseks on vaja esmalt kollektiivselt tunnistada, et päris halvasti on.

Ajakirjandus ei saa jätkata süüdimatult tulevikust rääkimist, justkui seal ei terendaks keskkonna- ja kliimakriis. Ei piisa sellest, kui neid teemasid käsitletakse erisaadetes või lehelisades. Meedia keskpõrand peab muutuma.