Müürileht

Tänavuse kliimakonverentsi suurimaks töövõiduks kuulutati fondi loomine, millega rikkad lääneriigid lubasid korvata kliimamuutuste all enim kannatavatele riikidele keskkonnakatastroofidest põhjustatud kahju.

Murettekitava sõltuvuse tagant leiame enamasti mõne hingehäda või ühiskondliku probleemi. Vastastikune sõltumine perest, sõpradest ja kogukonnast on aga loomulik ja tervitatav.

Iga nelja aasta tagant korduv mikropoliitiline spordisündmus ehk jalgpalli maailmameistrivõistlused on täies hoos ning staadionid ja teleriesised täis fänne. Seal ei ole aga kunagi endale siiralt eetilisi eesmärke seatud.

Juba mõne päeva pärast kogunevad sajad miljonid jalgpallijanulised ja isegi need, keda see mäng muul ajal külmaks jätab (kaasa arvatud mina), ekraanide ette, et saada osa Kataris toimuvast jalgpalli MMist.

Kas Euroopa üks kõige kiiremini autostuv riik peaks jagama oma riigieelarvest heldelt miljoneid spordialale, mis propageerib fossiilkütuste pillavat kasutamist ja autokeskset elustiili?

Viimase paari päeva jooksul on kõik Eesti meediaväljaanded ja -kanalid hakanud taas lahkelt broneerima suuremat kõlapinda ühele radikaalsele ja inimvaenulikule sihtasutusele ning ühele radikaalsele ja inimvaenulikule erakonnale.

Müürilehe autonumber analüüsib meie suhet autodega. Mis teeb selle suhte nii eriliseks, nii vastupandamatuks? Mis seisab meie rallisõltuvuse taga ja mis ettekäändeid me endale toome, et mitte autoga sõitmist vähendada?

Nädal aega tagasi šokeerisid liikumise Just Stop Oil aktivistid maailma, kui nad viskasid van Gogh’ maali „Päevalilled” katteklaasile purgisuppi. Mis sõnumit kannab aga akti kajastus?

Nüüdne kitsa ringi hoogtöö EKIs – n-ö kasutuspõhine keelearendus – tähendab praktikas kirjakeelenõuannete süsteemset tühistamist, 20 aasta jooksul antud keelenõu veebist kustutamist, segaste kantseliidisõnade normaliseerimist ja kriitikavaba tammi avamist ingliskeelsete toorlaenude tulvale.

Koroonapandeemia ja käimasolev sõda on nihutanud viimase paari aastaga piire, mida me pikalt stabiilseks pidasime.

Nagu Vändrast saelaudu, tuleb ka alanud hooajal Eesti tootjatelt ainult selliseid mängufilme, mille keskmes on meeste lood. Üleilmsetel filmifestivalidel võidavad aga auhindu filmid, mis raputavad seda normi. Millal meil maskuliinset status quo’d kõigutama hakatakse?

Üsnagi vaimuvaeste ja lihtsalt saavutatavate säästumeetmete kõrval on Euroopa otsimas uut süstalt, mis aitaks katta seniseid tootmis- ja tarbimisvajadusi, pikendades niimoodi saastava tehnoloogia kasutusaega.