Müürileht

Vahel piisab inimese elu põrguks tegemiseks paari alastipildi lekitamisest koos tema nime või sotsiaalmeedia kontoga nende kõrval.

2023. aastal on võimalik genereerida vaid ühelauselise kirjelduse või üleslaaditud pildi põhjal põnev ja ainulaadne visuaal. Kas see tähendab, et tulevikus ei ole kunstnikke enam tarvis?

TalTechi küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse teadur Birgy Lorenz suudab innustuda paljust ja innustada paljusid. Ta valutab südant informaatika õppe ja Eesti IT tuleviku pärast ning otsib kirglikult viise, kuidas tüdrukuid ja naisi küberturvalisuse ja IT juurde meelitada. Ja nagu mõnes telepoes öeldakse – see pole veel kõik!

Ühismeedia kasutamisega kaasnevatest sõltuvusilmingutest on võimalik ajakirjanduses pidevalt lugeda, kuigi tegelikult pole nii dramaatilisteks käsitlusteks põhjust. Sõltuvuslikuks kvalifitseerub väga väheste noorte ühismeedia kasutus. Pea täiesti on ununenud rääkida tehnoloogia positiivsetest aspektidest.

Ilmselt on nii mõnigi sotsiaalmeedia kasutaja kohtunud väljenditega „obsessed”, „iconic af”, „bestie”, „literally dead” jne. Säärane liialdustrend on pununud endale interneti keeleruumi pesa, mille põhjuseid võib otsida nii soovist sotsiaalse kapitali kasvatamise kui ka tähelepanu järele.

Videojagamisplatvormi TikTok osav algoritm näitab sulle – ja ainult sulle! – seda, mida sa näha tahad (isegi kui sa seda veel ei tea). Ja mis selles siis halba on, et TikTok tunneb sind nii hästi, et pakub tundide viisi sisu, mis sind huvitab?

Ukraina küberruumis justkui ei toimukski midagi märkimisväärset ega silmapaistvat. Ent see on selle sõja kõige suurem müüt – kübersõda algas juba mõni tund enne tankide ja rakettide rünnakuid.

Helgi Saldo retk läbi interneti(kuri)kuulsuse on sisaldanud ehedat vaimse tervise murede, identiteediküsimuste ja olmedraama jagamist aina kasvava publiku ees. Tähelepanu ei võrdu aga alati lähedusega.

Moodsaimaks relvaks infosõjas on kujunemas süvavõltsingud ehk videod, mida on manipuleeritud auditooriumite eksitamiseks. Nutikate videotöötlusprogrammidega loodud valedel võivad olla ühiskondlikus plaanis väga tõsised tagajärjed.

Eelmisel nädalal kuulutati välja Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Keskuse, Eesti Kunstikoolide Liidu ja Pärnu Kunstide Kooli poolt korraldatud „kunst + töö = MEEM” meemikonkursi võitjad. Konkursi fookuseks oli töö ning sellega seotud arusaamad ja probleemid.

Sotsiaalmeedia impeeriumi Meta (varem tuntud kui Facebook) viimased viis kuud on olnud ettevõtte ajaloo turbulentseimad. Triljonifirma on suutnud ületada säärased PR-skandaalid nagu Cambridge Analyticaga seonduv ja #deletefacebook, kuid kas rahumeelne kooseksisteerimine on aastal 2022 veel võimalik või on aeg leppida, et hiiglasel on lastud liiga suureks kasvada?

Rubriigis „Ajupete” uurime, kuidas meie igapäevases inforuumis toimub strateegiline mõjutustegevus. Seekord tuleb juttu sellest, et ka kõige mõjusamad valed sisaldavad alati terake tõtt. Kuulujutud, vandenõuteooriad, pooltõed – nimetagem neid kuidas tahes – tekivad valdavalt tõese info pinnalt.