Müürileht

Rubriigis „Ajupete” uurime, kuidas meie igapäevases inforuumis toimub strateegiline mõjutustegevus. Esmalt tuleb juttu sellest, mismoodi valeväited avalikkuses kinnistuvad ehk kuidas piisavalt korratud valest saab ükskord tõde.

Kui aasta on 2021, aga sa oled sündinud aastal 2001, siis sa ei tea, milline võis olla maailm enne netti, meeme ja internetikultuuri laiemalt. Küll aga oled sa digimaailma põliselanik ja viid lugejagi matkajuhina reisile 21. sajandi meemikultuuri mälestuste radadele.

Mis juhtub siis, kui ekspertsus „demokratiseerub”, eetrisse pääsemise lävend langeb ja faktide väärtuse mõõdikuks on jälgijate arv? „Tõejärgset” või „sotsiaalmeedia tõe” ajastut iseloomustab vandenõuteooriate ja väärinfo üha jõulisem kohalolu ning otsene mõju mitte ainult indiviidi, vaid ka ühiskonna ja valitsemise tasanditel.

Eesti kirjanduse enfant terrible on leidnud endale TikToki kujul teda kõige paremini teeniva platvormi. Saage tuttavaks vandenõuteoreetik Antsuga Raplast ehk Mikk Pärnitsa soojema poolega.

Internetis levivate enesetapumängude käsitlemisel tegeleb meedia rahustamise ja analüüsi asemel sageli hoopis hirmutamise ja moraalse paanika õhutamisega, mis jätab tähelepanuta probleemide kompleksse iseloomu ega toeta alaealiste turvalisemat toimetulekut.

Nüüdisajale kohaselt on aktivism leidnud sotsiaalmeedia kujul uue platvormi, kus oma häält kuuldavaks teha. Milliseid keelelisi ja visuaalseid tööriistu valida virtuaalsel tööpõllul ja milline on nende mõju väljaspool veebikeskkonda?

Viimastel nädalatel on inimesed püüdnud elukutselistele investoritele ja investeerimisfondidele nende enda mängus pähe teha. Nutulaulu on olnud kuulda mõlemalt poolt. Kes kellele keskmist sõrme näitab?

Kas inimsuhted muutuvad sellest, kui suhtlus kolib virtuaalsfääri? Isiklik ja aus sissevaade sellesse kiiresti muutuvasse maailma pakub ühe võimaliku vastuse.

Sellel nädavahetusel toimub Tartu Aparaaditehases Eesti esimene podcastifestival. Festivali algatajad Carlotta Põdra ja Helena Eglit selgitavad, millega tegu ning jagavad omalt poolt kuulamissoovitusi.

Lõviosa eesti muusikast ei ole täna võimalik netist ei osta ega kuulata. Kui meie muusikapärand ei jõua voogedastusplatvormidele, siis ei ole seda tulevikus olemas.

Tähelepanu- ja platvormimajandus domineerivad kaasaega, kuid tekitavad põhjalikult disainitud lubadustest hoolimata lugematul hulgal uusi probleeme.

Kui põhiosa maailma kujutistest toodavad masinad ja sünteetilised närvivõrgustikud, siis mis koht jääb uues reaalsuses inimesele tema kujutlusega tõesest-võltsist või ilusast-koledast.