Müürileht

Voogedastusplatvormidel ristub kuulaja autonoomia algoritmide anonüümsusega. Playlist kui neil platvormidel domineeriv formaat osutab inimfaktori tarvilikkusele isegi tehisintellektist küllastuvas maailmas.

Gamergate on hirmutav pilguheit sellesse, milline näeb välja üks virtuaalmeediumi vahendusel sündinud primitiivne hõimukogukond, kuhu moodne ühiskond on praeguste tendentside jätkudes tervikuna naasmas.

„Skyfront VR” ja „Disco Elysium” ei ole ainsad mängud, mida eestlased Eestis loovad. Palusime arvuti(mängu)maailma entusiastilt ja arendajalt ning veebisaate „Puhata ja mängida” ühelt eestvedajalt Rainer Petersonilt sel puhul väikest sissevaadet tähelepanuväärseimate olevate ja tulevate eesti mängude maailma.

Hiinas pannakse praegu paika jälgimisühiskonna vundamenti. Avalikkusele müüakse siiruse ja usalduse egiidi all düstoopilist plaani. Tulemuseks on inimõigusi ohtu seadev mäng, kus madalate punktidega kodanikele võivad jääda ühel hetkel suletuks nii riigipiirid kui ka riigisiseste rongide uksed.

Nutiajastul on kiusamine kolinud osalt võrku, kuid põhjused, toimepanijad ja sekkumisviisid on jäänud samaks. Seejuures ei küsi küberkiusamine sugu ega vanust.

Facebook ja Instagram on Z-põlvkonna jaoks kodused keskkonnad, kus suheldes ja sisu jagades läheb mõnikord kaduma ka teismeliste pärismina. Tagajärjeks on depressioon, meeleoluhäired ja katkine minapilt.

Küberruumis toimuv pidev ideede, sümbolite ja tekstide remiksimine ehk kultuuriline kannibalism tekitab oma võitjad ja kaotajad. Z-generatsiooni kui digiühiskonna pärismaalasi vaadatakse sestap kord ihalevalt, kord põlastusega.

Neil on Elu24-s ja Delfis oma tag’id, tuhanded pisikesed fännid tunnevad nad tänavatel ära ja tahavad autogramme, nad on uue kooli arvamusliidrid, neid kuulatakse ja jäljendatakse, aga neil ka on, mida öelda.

Z-generatsiooni omavaheline kommunikatsioon on järjest visuaalsem. Nende suhtluskeele üks põhiühik on meem, mille jagamine, loomine ja lahtikodeerimine pakub olevikuhetke täitvat naudingut.

Z-generatsiooni numbris teeme juttu nähtusest, millele Y- ja X-generatsioonil on tihti küllap lihtne üleolevalt vaadata ja mida marginaalseks hinnata. Ometi on eestigi youtuber’ite populaarsus just praegu tõusuteel.

Järk-järgult on tehnoloogia pakkumas paremat kasutajakogemust lähedusvajaduse ja seksuaalsuse rahuldamiseks kui oma soovide ning iseärasustega lihast ja luust partner. Milliseks kujunevad armastus, suhted ja seks tulevikus?

Maailmas, kus restorani külastamise etiketi juurde kuulub lauale toodud salati mitte vähem kui professionaalsel tasemel pildistamine ning ühistranspordis on soovituslik pilk pigem viisakalt ekraanile naelutada, kipub võrgust väljaspool kulgev elu üha üksildasemaks.